Vestmik

et Järgarvud   »   da Ordenstal

61 [kuuskümmend üks]

Järgarvud

Järgarvud

61 [enogtres]

Ordenstal

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Esimene kuu on jaanuar. D-n---rs-e måne--e- j--ua-. D-- f----- m---- e- j------ D-n f-r-t- m-n-d e- j-n-a-. --------------------------- Den første måned er januar. 0
Teine kuu on veebruar. Den and-- ---e---r febru--. D-- a---- m---- e- f------- D-n a-d-n m-n-d e- f-b-u-r- --------------------------- Den anden måned er februar. 0
Kolmas kuu on märts. De- -re-je------ -- m--ts. D-- t----- m---- e- m----- D-n t-e-j- m-n-d e- m-r-s- -------------------------- Den tredje måned er marts. 0
Neljas kuu on aprill. D-- --e-d----ne- er apr-l. D-- f----- m---- e- a----- D-n f-e-d- m-n-d e- a-r-l- -------------------------- Den fjerde måned er april. 0
Viies kuu on mai. D-- -emt--mån-d--- -aj. D-- f---- m---- e- m--- D-n f-m-e m-n-d e- m-j- ----------------------- Den femte måned er maj. 0
Kuues kuu on juuni. D-n-s----e -ån-d er juni. D-- s----- m---- e- j---- D-n s-e-t- m-n-d e- j-n-. ------------------------- Den sjette måned er juni. 0
Kuus kuud on pool aastat. S--- m-ne----e- e--halv- år. S--- m------ e- e- h---- å-- S-k- m-n-d-r e- e- h-l-t å-. ---------------------------- Seks måneder er et halvt år. 0
Jaanuar, veebruar, märts, j----r,-f---ua-- m-r--, j------ f------- m----- j-n-a-, f-b-u-r- m-r-s- ----------------------- januar, februar, marts, 0
aprill, mai ja juuni. a----- m--,-j--i. a----- m--- j---- a-r-l- m-j- j-n-. ----------------- april, maj, juni. 0
Seitsmes kuu on juuli. D-n -y-en-- må--- e- j--i D-- s------ m---- e- j--- D-n s-v-n-e m-n-d e- j-l- ------------------------- Den syvende måned er juli 0
Kaheksas kuu on august. D-- --t--------ed er---g-st. D-- o------ m---- e- a------ D-n o-t-n-e m-n-d e- a-g-s-. ---------------------------- Den ottende måned er august. 0
Üheksas kuu on september. De- n-e--- må--- e- -ep--mb-r. D-- n----- m---- e- s--------- D-n n-e-d- m-n-d e- s-p-e-b-r- ------------------------------ Den niende måned er september. 0
Kümnes kuu on oktoober. De----ende-m--e---r-o-to-e-. D-- t----- m---- e- o------- D-n t-e-d- m-n-d e- o-t-b-r- ---------------------------- Den tiende måned er oktober. 0
Üheteistkümnes kuu on november. D-- ellevte -å----e---ove--e-. D-- e------ m---- e- n-------- D-n e-l-v-e m-n-d e- n-v-m-e-. ------------------------------ Den ellevte måned er november. 0
Kaheteistkümnes kuu on detsember. De---o---e-må-ed ---dece-ber. D-- t----- m---- e- d-------- D-n t-l-t- m-n-d e- d-c-m-e-. ----------------------------- Den tolvte måned er december. 0
Kaksteist kuud on aasta. Tol- mån-d-r -- et--r. T--- m------ e- e- å-- T-l- m-n-d-r e- e- å-. ---------------------- Tolv måneder er et år. 0
Juuli, august, september, jul-, --g-st---e----ber, j---- a------ s--------- j-l-, a-g-s-, s-p-e-b-r- ------------------------ juli, august, september, 0
oktoober, november ja detsember. oktober,-nov-m-e---decemb--. o------- n-------- d-------- o-t-b-r- n-v-m-e-, d-c-m-e-. ---------------------------- oktober, november, december. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Emakeel on alati kõige tähtsam keel

Meie emakeel on esimene õpitud keel. Õppimine toimub automaatselt, nii et me ei märka seda. Enamikel inimestel on vaid üks emakeel. Kõiki teisi keeli õpitakse kui võõrkeeli. Muidugi on ka inimesi, kes kasvavad üles mitmekeelsetena. Kuid tavaliselt oskavad nad neid keeli erineval tasemel. Sageli kasutatakse neid keeli ka erinevalt. Näiteeks ühte keelt kasutatakse tööl. Teist kasutatakse kodus. Kui hästi me keelt räägime, sõltub paljudest teguritest. Väikeste lastena õpime me tavaliselt keeli väga hästi. Selles vanuses töötab meie kõnekeskus kõige effektiivsemalt. Oluline on ka, kui tihti me keelt kasutame. Mida tihemini seda kasutame, seda paremini räägime. Kuid teadlased usuvad, et inimene ei saa kahte keelt võrdsel tasemel osata. Üks keel on alati tähtsam kui teine. Katsed paistavad seda hüpoteesi kinnitavat. Uuringus testiti selleks erinevaid inimesi. Pool katsealustest rääkisid sujuvalt kahte keelt. Nende emakeeleks oli hiina keel ja teiseks oli inglise keel. Teine grupp rääkis vaid inglise keelt emakeelena. Katsealused pidid lahendama inglise keeles lihtsaid ülesandeid. Seda tehes mõõdeti nende aju aktiivsust Ja katsealuste ajudes oli näha erinevusi! Mitmekeelsete inimeste ajus oli üks piirkond eriti aktiivne. Ükskeelsetel inimestel aga ei näidanud tulemused antud piirkonnas mingit aktiivsust. Mõlemad rühmad lahendasid ülesanded sama kiiresti ja hästi. Sellele vaatamata tõlkisid hiina keele esindajad kogu teksti enne oma emakeelde...