Vestmik

et Sisseostud   »   da Købe ind

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [fireoghalvtreds]

Købe ind

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. J---vi- g--ne-kø-e-en-----. Jeg vil gerne købe en gave. J-g v-l g-r-e k-b- e- g-v-. --------------------------- Jeg vil gerne købe en gave. 0
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. M-- i-k- --g-t-a---for ----. Men ikke noget alt for dyrt. M-n i-k- n-g-t a-t f-r d-r-. ---------------------------- Men ikke noget alt for dyrt. 0
Võib-olla käekott? Måske--n--ån--as--? Måske en håndtaske? M-s-e e- h-n-t-s-e- ------------------- Måske en håndtaske? 0
Millist värvi te soovite? H-il-en-f-rv- -----d-n--æ-e? Hvilken farve skal den være? H-i-k-n f-r-e s-a- d-n v-r-? ---------------------------- Hvilken farve skal den være? 0
Musta, pruuni või valget? S-----bru- ---er h--d? Sort, brun eller hvid? S-r-, b-u- e-l-r h-i-? ---------------------- Sort, brun eller hvid? 0
Suurt või väikest? En s----e--er -n-li-le? En stor eller en lille? E- s-o- e-l-r e- l-l-e- ----------------------- En stor eller en lille? 0
Tohin ma seda korra vaadata? M--jeg----p- --n d--? Må jeg se på den der? M- j-g s- p- d-n d-r- --------------------- Må jeg se på den der? 0
Kas see on nahast? Er-de--af -k-nd? Er den af skind? E- d-n a- s-i-d- ---------------- Er den af skind? 0
Või on ta kunstmaterjalist? Ell---e- d-n-a- kun-t-tof? Eller er den af kunststof? E-l-r e- d-n a- k-n-t-t-f- -------------------------- Eller er den af kunststof? 0
Nahast loomulikult. Af-l-der-n--urlig---. Af læder naturligvis. A- l-d-r n-t-r-i-v-s- --------------------- Af læder naturligvis. 0
See on äärmiselt kvaliteetne. D----- en-særl-- ------ali---. Det er en særlig god kvalitet. D-t e- e- s-r-i- g-d k-a-i-e-. ------------------------------ Det er en særlig god kvalitet. 0
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. O--håndt-s----er vi--e-i--m-g-- ---l--. Og håndtasken er virkelig meget billig. O- h-n-t-s-e- e- v-r-e-i- m-g-t b-l-i-. --------------------------------------- Og håndtasken er virkelig meget billig. 0
See meeldib mulle. Je- -a--g--- --de -en. Jeg kan godt lide den. J-g k-n g-d- l-d- d-n- ---------------------- Jeg kan godt lide den. 0
Ma võtan selle. Den -ag-r je-. Den tager jeg. D-n t-g-r j-g- -------------- Den tager jeg. 0
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? K-n d-n--ven-uelt -yt-es? Kan den eventuelt byttes? K-n d-n e-e-t-e-t b-t-e-? ------------------------- Kan den eventuelt byttes? 0
Loomulikult. Selvfø-gel-g. Selvfølgelig. S-l-f-l-e-i-. ------------- Selvfølgelig. 0
Me pakime ta kingina ära. V--pak-e-------nd ----ga--. Vi pakker den ind som gave. V- p-k-e- d-n i-d s-m g-v-. --------------------------- Vi pakker den ind som gave. 0
Kassa on sealpool. K-s-en----de---re. Kassen er derovre. K-s-e- e- d-r-v-e- ------------------ Kassen er derovre. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...