Vestmik

et Sidesõnad 2   »   da Konjunktioner 2

95 [üheksakümmend viis]

Sidesõnad 2

Sidesõnad 2

95 [femoghalvfems]

Konjunktioner 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Mis ajast ta enam ei tööta? H-or--- -o-d- hu--op-me---- arb--d-? H------ h---- h-- o- m-- a- a------- H-o-n-r h-l-t h-n o- m-d a- a-b-j-e- ------------------------------------ Hvornår holdt hun op med at arbejde? 0
Teie abiellumisest? Eft-r--e-es---y--u-? E---- d---- b------- E-t-r d-r-s b-y-l-p- -------------------- Efter deres bryllup? 0
Jah, ta ei tööta enam sellest ajast kui abiellus. J-- h-- -o-dt--p-me- at a---jde- da-hun bl----ift. J-- h-- h---- o- m-- a- a------- d- h-- b--- g---- J-, h-n h-l-t o- m-d a- a-b-j-e- d- h-n b-e- g-f-. -------------------------------------------------- Ja, hun holdt op med at arbejde, da hun blev gift. 0
Sellest ajast kui ta abiellus, ei tööta ta enam. Ef-er h-n-bl----i--, ----h---ikke ---ejd--. E---- h-- b--- g---- h-- h-- i--- a-------- E-t-r h-n b-e- g-f-, h-r h-n i-k- a-b-j-e-. ------------------------------------------- Efter hun blev gift, har hun ikke arbejdet. 0
Sellest ajast kui nad üksteist tunnevad, on nad õnnelikud. F------------h-----e-, ha- d- -ær-- -y-ke--ge. F-- d- m---- h-------- h-- d- v---- l--------- F-a d- m-d-e h-n-n-e-, h-r d- v-r-t l-k-e-i-e- ---------------------------------------------- Fra de mødte hinanden, har de været lykkelige. 0
Sellest ajast kui neil lapsed on, käivad nad harva väljas. E---r de --r --e--b-----g-r-d------dent--d. E---- d- h-- f--- b---- g-- d- s------- u-- E-t-r d- h-r f-e- b-r-, g-r d- s-æ-d-n- u-. ------------------------------------------- Efter de har fået børn, går de sjældent ud. 0
Millal ta helistab? H----å--ta-e---u--i--e-----en? H------ t---- h-- i t--------- H-o-n-r t-l-r h-n i t-l-f-n-n- ------------------------------ Hvornår taler hun i telefonen? 0
Samal ajal kui ta sõidab? Unde- --r----? U---- k------- U-d-r k-r-l-n- -------------- Under kørslen? 0
Jah, samal ajal kui ta autoga sõidab. Ja--m-ns-hun k-r-- -il. J-- m--- h-- k---- b--- J-, m-n- h-n k-r-r b-l- ----------------------- Ja, mens hun kører bil. 0
Ta helistab samal ajal kui ta autoga sõidab. Hu- t-ler---te--fon- -e-s --n kø-er---l. H-- t---- i t------- m--- h-- k---- b--- H-n t-l-r i t-l-f-n- m-n- h-n k-r-r b-l- ---------------------------------------- Hun taler i telefon, mens hun kører bil. 0
Ta vaatab telekat samal ajal kui triigib. H---s-r----r-s-n,-me---hun s-ry-er. H-- s-- f-------- m--- h-- s------- H-n s-r f-e-n-y-, m-n- h-n s-r-g-r- ----------------------------------- Hun ser fjernsyn, mens hun stryger. 0
Ta kuulab muusikat samal ajal kui oma ülesandeid täidab. Hu- lytter--i- m---k---e-s h-n-l-v-r----e -ek----. H-- l----- t-- m----- m--- h-- l---- s--- l------- H-n l-t-e- t-l m-s-k- m-n- h-n l-v-r s-n- l-k-i-r- -------------------------------------------------- Hun lytter til musik, mens hun laver sine lektier. 0
Ma ei näe midagi, kui mul prille ei ole. J---ka--ik-- se-noge-, ----jeg ---- ---------er-p-. J-- k-- i--- s- n----- n-- j-- i--- h-- b------ p-- J-g k-n i-k- s- n-g-t- n-r j-g i-k- h-r b-i-l-r p-. --------------------------------------------------- Jeg kan ikke se noget, når jeg ikke har briller på. 0
Ma ei saa millestki aru, kui muusika on nii vali. J-g ----t-r--nge-t-ng, nå----s---en e- så-høj. J-- f------ i--------- n-- m------- e- s- h--- J-g f-r-t-r i-g-n-i-g- n-r m-s-k-e- e- s- h-j- ---------------------------------------------- Jeg forstår ingenting, når musikken er så høj. 0
Ma ei tunne midagi, kui mul on nohu. J-g k-n -kke lug-- n---t,-n-r------- f-rk-let. J-- k-- i--- l---- n----- n-- j-- e- f-------- J-g k-n i-k- l-g-e n-g-t- n-r j-g e- f-r-ø-e-. ---------------------------------------------- Jeg kan ikke lugte noget, når jeg er forkølet. 0
Me võtame takso, kui vihma sajab. Vi-t-ge--en t--a,-h--s-de-----ne-. V- t---- e- t---- h--- d-- r------ V- t-g-r e- t-x-, h-i- d-t r-g-e-. ---------------------------------- Vi tager en taxa, hvis det regner. 0
Me reisime ümber maailma, kui lotoga võidame. V--r--ser verden ru-----h----v--v-n----i--otto. V- r----- v----- r----- h--- v- v----- i l----- V- r-j-e- v-r-e- r-n-t- h-i- v- v-n-e- i l-t-o- ----------------------------------------------- Vi rejser verden rundt, hvis vi vinder i lotto. 0
Me alustame söömisega, kui ta varsti ei tule. Vi--egyn-e- -t------- -vis-h-n ikk--s-a-- komm-r. V- b------- a- s----- h--- h-- i--- s---- k------ V- b-g-n-e- a- s-i-e- h-i- h-n i-k- s-a-t k-m-e-. ------------------------------------------------- Vi begynder at spise, hvis han ikke snart kommer. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Euroopa Liidu keeled

Hetkel on Euroopa liidus 25 riiki. Tulevikus aga kuulub EL-i veel rohkem riike. Uus riik tähendab tavaliselt ka uut keelt. Praegu räägitakse EL-s üle 20 erineva keele. Kõik EL keeled on võrdsed. Keelte mitmekesisus EL-s on hämmastav. Kuid sellega võib kaasneda ka probleeme. Skeptikud arvavad, et keelte paljusus on EL-ile takistuseks. Need takistavad tõhusat koostööd. Seepärast arvavad paljud, et EL-is peaks olema üks ühine keel. Kõik riigid peaksid suutma suhelda selles keeles. Kuid see pole nii lihtne. Pole võimalik määrata ühte ametlikku keelt. Teised riigid tunneksid end nõrgemas olukorras. Ja Euroopas ei eksisteeri tõeliselt neutraalset keelt. Ka tehiskeel nagu esperanto ei sobiks töökeeleks. Sest keel peegeldab alati riigi kultuuri. Ning ükski keel ei taha oma keelest lahti öelda. Riigid peavad keelt nende identiteedi osaks. Keelepoliitika on EL tegevusplaani oluline osa. EL-s on isegi olemas mitmekeelsuse volinik. EL-s on kõige rohkem tõlkijaid ja tõlke maailmas. Ühe kokkuleppe saavutamiseks teeb tööd umbes 3500 inimest. Samas pole alati võimalik kõiki dokumente tõlkida. See võtaks liiga palju aega ja kulutaks liiga palju raha. Enamik dokumente tõlgitakse vaid mõnda keelde. Paljukeelsus on EL-i üks suurimaid väljakutseid. Euroopa peaks ühinema kaotamata selle paljusid identiteete!