Vestmik

et Omadussõnad 2   »   da Adjektiver 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [nioghalvfjerds]

Adjektiver 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. J-g -a- e- bl--k-ol- --. J-- h-- e- b-- k---- p-- J-g h-r e- b-å k-o-e p-. ------------------------ Jeg har en blå kjole på. 0
Mul on punane kleit seljas. Jeg--a- -n ----k-o-e-på. J-- h-- e- r-- k---- p-- J-g h-r e- r-d k-o-e p-. ------------------------ Jeg har en rød kjole på. 0
Mul on roheline kleit seljas. Jeg-ha---n ---n -jo-e--å. J-- h-- e- g--- k---- p-- J-g h-r e- g-ø- k-o-e p-. ------------------------- Jeg har en grøn kjole på. 0
Ma ostan musta koti. Je- kø-e- -n -o-t t--k-. J-- k---- e- s--- t----- J-g k-b-r e- s-r- t-s-e- ------------------------ Jeg køber en sort taske. 0
Ma ostan pruuni koti. J----ø-e--e- --un ---ke. J-- k---- e- b--- t----- J-g k-b-r e- b-u- t-s-e- ------------------------ Jeg køber en brun taske. 0
Ma ostan valge koti. Je---ø-e- e- -vid-ta-ke. J-- k---- e- h--- t----- J-g k-b-r e- h-i- t-s-e- ------------------------ Jeg køber en hvid taske. 0
Mul on vaja uut autot. J-g --- --ug--or e- ny b--. J-- h-- b--- f-- e- n- b--- J-g h-r b-u- f-r e- n- b-l- --------------------------- Jeg har brug for en ny bil. 0
Mul on vaja kiiret autot. Jeg --r -rug--o- en--ur--- bi-. J-- h-- b--- f-- e- h----- b--- J-g h-r b-u- f-r e- h-r-i- b-l- ------------------------------- Jeg har brug for en hurtig bil. 0
Mul on vaja mugavat autot. Je- --r --ug-f-r-en---mfor-a-el-bi-. J-- h-- b--- f-- e- k---------- b--- J-g h-r b-u- f-r e- k-m-o-t-b-l b-l- ------------------------------------ Jeg har brug for en komfortabel bil. 0
Seal üleval elab vana naine. D-r-p-----r-d-r e--g-mme---vind-. D------ b-- d-- e- g----- k------ D-r-p-e b-r d-r e- g-m-e- k-i-d-. --------------------------------- Deroppe bor der en gammel kvinde. 0
Seal üleval elab paks naine. D-r-----bor d-- en--y- kv---e. D------ b-- d-- e- t-- k------ D-r-p-e b-r d-r e- t-k k-i-d-. ------------------------------ Deroppe bor der en tyk kvinde. 0
Seal all elab uudishimulik naine. D--nede -o- d-r-en n-sg---i--k-ind-. D------ b-- d-- e- n-------- k------ D-r-e-e b-r d-r e- n-s-e-r-g k-i-d-. ------------------------------------ Dernede bor der en nysgerrig kvinde. 0
Meie külalised olid toredad inimesed. Vore---æst-- --- r-r--m-nnesker. V---- g----- v-- r--- m--------- V-r-s g-s-e- v-r r-r- m-n-e-k-r- -------------------------------- Vores gæster var rare mennesker. 0
Meie külalised olid viisakad inimesed. V--es gæst-r--a- h--li-- m-n------. V---- g----- v-- h------ m--------- V-r-s g-s-e- v-r h-f-i-e m-n-e-k-r- ----------------------------------- Vores gæster var høflige mennesker. 0
Meie külalised olid huvitavad inimesed. Vore- gæ--e---ar int-r-ss-n-e m-n---ker. V---- g----- v-- i----------- m--------- V-r-s g-s-e- v-r i-t-r-s-a-t- m-n-e-k-r- ---------------------------------------- Vores gæster var interessante mennesker. 0
Mul on armsad lapsed. Jeg--a--sø---bø-n. J-- h-- s--- b---- J-g h-r s-d- b-r-. ------------------ Jeg har søde børn. 0
Aga naabritel on ulakad lapsed. M-n-n-bo-rn----- -ræk-- -ør-. M-- n------- h-- f----- b---- M-n n-b-e-n- h-r f-æ-k- b-r-. ----------------------------- Men naboerne har frække børn. 0
Kas teie lapsed on head? Er-din- -ør------g-? E- d--- b--- a------ E- d-n- b-r- a-t-g-? -------------------- Er dine børn artige? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...