Vestmik

et Omastav   »   da Genitiv

99 [üheksakümmend üheksa]

Omastav

Omastav

99 [nioghalvfems]

Genitiv

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
minu sõbranna kass min--eni-d-- --t m-- v------- k-- m-n v-n-n-e- k-t ---------------- min venindes kat 0
minu sõbra koer m-n --ns--und m-- v--- h--- m-n v-n- h-n- ------------- min vens hund 0
minu laste mänguasjad min- -ør-s--eg-t-j m--- b---- l------ m-n- b-r-s l-g-t-j ------------------ mine børns legetøj 0
See on minu kolleegi mantel. Det-e- min -o-l-g-- f-ak--. D-- e- m-- k------- f------ D-t e- m-n k-l-e-a- f-a-k-. --------------------------- Det er min kollegas frakke. 0
See on minu kolleegi auto. De- ----i- kol-e-a-----. D-- e- m-- k------- b--- D-t e- m-n k-l-e-a- b-l- ------------------------ Det er min kollegas bil. 0
See on minu kolleegide töö. D---er---- -----------be-d-. D-- e- m-- k------- a------- D-t e- m-n k-l-e-a- a-b-j-e- ---------------------------- Det er min kollegas arbejde. 0
Särgilt on nööp ära. Kn-ppe---å-s----te--e- f-l--- a-. K------ p- s------- e- f----- a-- K-a-p-n p- s-j-r-e- e- f-l-e- a-. --------------------------------- Knappen på skjorten er faldet af. 0
Garaaži võti on kadunud. N-g------- -a----n----væk. N----- t-- g------ e- v--- N-g-e- t-l g-r-g-n e- v-k- -------------------------- Nøglen til garagen er væk. 0
Ülemuse arvuti on katki. Ch--e-s--om-ute- er ---t-kker. C------ c------- e- i s------- C-e-e-s c-m-u-e- e- i s-y-k-r- ------------------------------ Chefens computer er i stykker. 0
Kes on tüdruku vanemad? Hv----r--i-ens-f--æ--r-? H--- e- p----- f-------- H-e- e- p-g-n- f-r-l-r-? ------------------------ Hvem er pigens forældre? 0
Kuidas saan ma tema vanemate maja juurde? Hvord---k--mer-je----- ---d---f--æld--- --s? H------ k----- j-- t-- h----- f-------- h--- H-o-d-n k-m-e- j-g t-l h-n-e- f-r-l-r-s h-s- -------------------------------------------- Hvordan kommer jeg til hendes forældres hus? 0
Maja asub tänava lõpus. Huset lig-e--for-end-n-a--gaden. H---- l----- f-- e---- a- g----- H-s-t l-g-e- f-r e-d-n a- g-d-n- -------------------------------- Huset ligger for enden af gaden. 0
Mis on Šveitsi pealinn? H-ad-he--er S-hw-iz’ -ov--s-ad? H--- h----- S------- h--------- H-a- h-d-e- S-h-e-z- h-v-d-t-d- ------------------------------- Hvad hedder Schweiz’ hovedstad? 0
Mis on selle raamatu pealkiri? H----e- ---en---it--? H--- e- b----- t----- H-a- e- b-g-n- t-t-l- --------------------- Hvad er bogens titel? 0
Mis on naabri laste nimed? Hva- he---- --b-erne- bø--? H--- h----- n-------- b---- H-a- h-d-e- n-b-e-n-s b-r-? --------------------------- Hvad hedder naboernes børn? 0
Millal on lastel koolivaheaeg? Hvo-n-r ---bør-en-s sk---f---e? H------ e- b------- s---------- H-o-n-r e- b-r-e-e- s-o-e-e-i-? ------------------------------- Hvornår er børnenes skoleferie? 0
Millal on arsti vastuvõtuajad? H--rn-------ægens---æ-feti-? H------ e- l----- t--------- H-o-n-r e- l-g-n- t-æ-f-t-d- ---------------------------- Hvornår er lægens træffetid? 0
Millal on muuseumi lahtiolekuajad? Hva---- -us-e---åb--ngst----? H--- e- m------ å------------ H-a- e- m-s-e-s å-n-n-s-i-e-? ----------------------------- Hvad er museets åbningstider? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Parem keskendumine = tõhusam õpe

Õppimiseks on meil vaja keskenduda. Kogu tähelepanu peab olema ühel kindlal asjal. Keskendumisvõime ei ole päritav. Keskendumist tuleb õppida. Tavaliselt toimub see lasteaias ja koolis. Kuueaastaselt suudavad lapsed keskenduda umbes 15 minutit. 14-aastased noored suudavad keskenduda kaks korda sama kaua. Täiskasvanu keskendumisvõime kestab 45 minutit. Pärast vastavat aega tähelepanu hajub. Õppija huvi materjali vastu kaob. Tekkida võib ka väsimus ja stress. Selle tulemusena muutub õppimine aina raskemaks. Materjal ei jää enam hästi meelde. Kuid keskendumisvõimet saab parandada! Oluline on, et enne õppimist oleks inimene välja puhanud. Kui õppur on väsinud, suudab ta keskenduda lühikest aega. Meie aju teeb väsinuna rohkem vigu. Meie emotsioonid mõjutavad samuti keskendumist. Inimene, kes soovib õppida tõhusalt, peaks tundma end neutraalselt. Liiga palju positiivseid või negatiivseid emotsioone segavad õppimist. Muidugi pole alati võimalik oma tundeid kontrollida. Kuid saad proovida neid õppimise ajal eirata. Inimene, kes soovib keskenduda, peab olema motiveeritud. Õppides peab alati püüdlema mingi eesmärgi suunas. Ainult siis on meie aju võimeline keskenduma. Tõhusaks keskendumiseks on oluline ka vaikne keskkond. Lisaks, joo õppimise ajal palju vett; see hoiab sind ärkvel. Kõike seda meeles pidades suudate kindlasti kauem keskenduda!