Vestmik

et Kauplused   »   da Butikker

53 [viiskümmend kolm]

Kauplused

Kauplused

53 [treoghalvtreds]

Butikker

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Me otsime spordipoodi. Vi l--e--e---r----s---t-f-----ni-g. Vi leder efter en sportsforretning. V- l-d-r e-t-r e- s-o-t-f-r-e-n-n-. ----------------------------------- Vi leder efter en sportsforretning. 0
Me otsime lihunikuäri. Vi----er ef-e- e- -l-gter. Vi leder efter en slagter. V- l-d-r e-t-r e- s-a-t-r- -------------------------- Vi leder efter en slagter. 0
Me otsime apteeki. V- ---e- ef-e--et -p-te-. Vi leder efter et apotek. V- l-d-r e-t-r e- a-o-e-. ------------------------- Vi leder efter et apotek. 0
Me soovime nimelt jalgpalli osta. V----l-n-mli---e-ne --b---- --d--ld. Vi vil nemlig gerne købe en fodbold. V- v-l n-m-i- g-r-e k-b- e- f-d-o-d- ------------------------------------ Vi vil nemlig gerne købe en fodbold. 0
Me soovime nimelt salaamit osta. V- v-l neml-g-ge-ne-købe---la-i. Vi vil nemlig gerne købe salami. V- v-l n-m-i- g-r-e k-b- s-l-m-. -------------------------------- Vi vil nemlig gerne købe salami. 0
Me soovime nimelt ravimeid osta. Vi v-l -eml-g ger-- -øb---og-- -edic-n. Vi vil nemlig gerne købe noget medicin. V- v-l n-m-i- g-r-e k-b- n-g-t m-d-c-n- --------------------------------------- Vi vil nemlig gerne købe noget medicin. 0
Me otsime spordipoodi, et jalgpalli osta. Vi l--er e-t-- en -ports--rr-tni--- så-v- ka- kø------fo--ol-. Vi leder efter en sportsforretning, så vi kan købe en fodbold. V- l-d-r e-t-r e- s-o-t-f-r-e-n-n-, s- v- k-n k-b- e- f-d-o-d- -------------------------------------------------------------- Vi leder efter en sportsforretning, så vi kan købe en fodbold. 0
Me otsime lihunikuäri, et salaamit osta. Vi -e--- eft-r-e---la----- -å ---k---k-be-sa----. Vi leder efter en slagter, så vi kan købe salami. V- l-d-r e-t-r e- s-a-t-r- s- v- k-n k-b- s-l-m-. ------------------------------------------------- Vi leder efter en slagter, så vi kan købe salami. 0
Me otsime apteeki, et ravimeid osta. V- l-----e-t---e--ap-t--- så-v---a-----e medi-i-. Vi leder efter et apotek, så vi kan købe medicin. V- l-d-r e-t-r e- a-o-e-, s- v- k-n k-b- m-d-c-n- ------------------------------------------------- Vi leder efter et apotek, så vi kan købe medicin. 0
Ma otsin juveliiri. Je--le-er--ft----n-j-ve---. Jeg leder efter en juveler. J-g l-d-r e-t-r e- j-v-l-r- --------------------------- Jeg leder efter en juveler. 0
Ma otsin fotopoodi. J-- ---er--fte- ---f-------etn-ng. Jeg leder efter en fotoforretning. J-g l-d-r e-t-r e- f-t-f-r-e-n-n-. ---------------------------------- Jeg leder efter en fotoforretning. 0
Ma otsin kondiitrit. J-- --d-r -ft---et -o---to--. Jeg leder efter et konditori. J-g l-d-r e-t-r e- k-n-i-o-i- ----------------------------- Jeg leder efter et konditori. 0
Mul on nimelt plaanis sõrmus osta. J-g -il-n--l-- ---- e- ----. Jeg vil nemlig købe en ring. J-g v-l n-m-i- k-b- e- r-n-. ---------------------------- Jeg vil nemlig købe en ring. 0
Mul on nimelt plaanis film osta. Jeg ----nem----k--e--n fi-m. Jeg vil nemlig købe en film. J-g v-l n-m-i- k-b- e- f-l-. ---------------------------- Jeg vil nemlig købe en film. 0
Mul on nimelt paanis tort osta. Jeg --l nem------be -n la---ge. Jeg vil nemlig købe en lagkage. J-g v-l n-m-i- k-b- e- l-g-a-e- ------------------------------- Jeg vil nemlig købe en lagkage. 0
Ma otsin juveliiri, et sõrmust osta. Je- --d-r--ft-r--n ju-ele-------e--kan -øbe ----i-g. Jeg leder efter en juveler, så jeg kan købe en ring. J-g l-d-r e-t-r e- j-v-l-r- s- j-g k-n k-b- e- r-n-. ---------------------------------------------------- Jeg leder efter en juveler, så jeg kan købe en ring. 0
Ma otsin fotopoodi, et filmi osta. J-g -e--r-ef-er en-------rre-ning-------- kan k--- -n-film. Jeg leder efter en fotoforretning, så jeg kan købe en film. J-g l-d-r e-t-r e- f-t-f-r-e-n-n-, s- j-g k-n k-b- e- f-l-. ----------------------------------------------------------- Jeg leder efter en fotoforretning, så jeg kan købe en film. 0
Ma otsin kondiitrit, et torti osta. J-g---d-- -f-er-et---nditor-, -- j---k-n-k-b---- lag-ag-. Jeg leder efter et konditori, så jeg kan købe en lagkage. J-g l-d-r e-t-r e- k-n-i-o-i- s- j-g k-n k-b- e- l-g-a-e- --------------------------------------------------------- Jeg leder efter et konditori, så jeg kan købe en lagkage. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Muutub keel = muutub isiksus

Meie keel kuulub meile. See on oluline osa meie iseloomust. Aga paljud inimesed räägivad mitut keelt. Kas see tähendab, et neil on mitu isiksust? Teadlased usuvad: jah! Kui me muudame keelt, muudame me ka oma iseloomu. See tähendab, et me käitume erinevalt. Sellisele järeldusele on jõudnud Ameerika teadlased. Nad uurisid kakskeelsete naiste käitumist. Need naised kasvasid üles koos inglise ja hispaania keelega. Nad olid võrdselt tuttavad mõlema keele ja kultuuriga. Vaatamata sellele sõltus nende käitumine kasutatavast keelest. Kui nad rääkisid hispaania keelt, olid naised enesekindlamad. Nad tundsid ka end mugavalt, kui neid ümbritsevad inimesed rääkisid hispaania keelt. Kui nad rääkisid inglise keelt, siis nende käitumine muutus. Nad olid vähem enesekindlad ja kahtlesid sageli endas. Teadlased märkasid, et ka naised tundusid olevat rohkem üksildased. Seega mõjutab keel, mida räägime, ka meie käitumist. Teadlased ei tea veel, miks see nii on. Võib-olla juhindume me kultuurinormidest. Kõneldes, mõtleme me ka antud keele kultuurile. See toimub automaatselt. Niisiis, püüame me kohaneda keele kultuuriga. Me käitume viisil, mis on antud kultuurile omane. Hiina keele rääkijad olid katsed väga vaoshoitud. Kui nad rääkisid inglise keelt, muutusid nad avatumaks. Võib-olla muudame me oma käitumist, et paremini sisse sulanduda. Me tahame olla sarnased nendega, kellega me räägime ...
Kas sa teadsid?
Valgevene keel kuulub idaslaavi keelte hulka. See on umbes kaheksa miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad eelkõige muidugi Valgevenes. Aga ka Poolas leidub inimesi, kes valgevene keelt räägivad. Valgevene keel on lähedas suguluses vene ja ukraina keelega. See tähendab, et need kolm keelt on üksteisega väga sarnased. Need arenesid ühisest eelkäijast: vanavene keelest. Sellele vaatamata leidub paar tähtsat erinevust. Valgevene keele õigekiri on näiteks rangelt foneetiline. See tähendab, et sõnade hääldus otsustab nende kirjapildi. See tunnusjoon eristab valgevene keelt tema mõlemast sugulasest. Samuti leidub valgevene keeles palju poola keelest pärinevaid sõnu. Seda vene keeles ei ole. Valgevene grammatika sarnaneb väga teiste slaavi keelte grammatikatele. Kellele see keelte perekond meeldib, peaks valgevene keelele kindlasti võimalus andma!