Vestmik

et Taksos   »   be У таксi

38 [kolmkümmend kaheksa]

Taksos

Taksos

38 [трыццаць восем]

38 [trytstsats’ vosem]

У таксi

[U taksi]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
Kutsuge palun takso. Вы--і-ц-- к--і лас-а--та-с-. Выклічце, калі ласка, таксi. В-к-і-ц-, к-л- л-с-а- т-к-i- ---------------------------- Выклічце, калі ласка, таксi. 0
V---іc--s-,--al--laska- t----. Vyklіchtse, kalі laska, taksi. V-k-і-h-s-, k-l- l-s-a- t-k-i- ------------------------------ Vyklіchtse, kalі laska, taksi.
Mis maksab siit rongijaamani? К---к- ---туе--ае-ац--д--в-кз-ла? Колькі каштуе даехаць да вакзала? К-л-к- к-ш-у- д-е-а-ь д- в-к-а-а- --------------------------------- Колькі каштуе даехаць да вакзала? 0
Ko---- k-s---- daekh--s’ d- -a-za--? Kol’kі kashtue daekhats’ da vakzala? K-l-k- k-s-t-e d-e-h-t-’ d- v-k-a-a- ------------------------------------ Kol’kі kashtue daekhats’ da vakzala?
Mis maksab siit lennujaamani? Коль-- к----- да-хаць д-----апорт-? Колькі каштуе даехаць да аэрапорта? К-л-к- к-ш-у- д-е-а-ь д- а-р-п-р-а- ----------------------------------- Колькі каштуе даехаць да аэрапорта? 0
K-l-kі --s--u--d--kh-ts--d-----apo-ta? Kol’kі kashtue daekhats’ da aeraporta? K-l-k- k-s-t-e d-e-h-t-’ d- a-r-p-r-a- -------------------------------------- Kol’kі kashtue daekhats’ da aeraporta?
Palun otse. Кал- лас--,--аў-рос-. Калі ласка, наўпрост. К-л- л-с-а- н-ў-р-с-. --------------------- Калі ласка, наўпрост. 0
Kalі l-ska,---u---s-. Kalі laska, nauprost. K-l- l-s-a- n-u-r-s-. --------------------- Kalі laska, nauprost.
Palun siit paremale. Ка-- -а-ка, тут-н-п----. Калі ласка, тут направа. К-л- л-с-а- т-т н-п-а-а- ------------------------ Калі ласка, тут направа. 0
Ka-і--a-k-, tut n--r-v-. Kalі laska, tut naprava. K-l- l-s-a- t-t n-p-a-a- ------------------------ Kalі laska, tut naprava.
Palun sealt nurgalt vasakule. Ка-і---ска---------ра-у н--ева. Калі ласка, там на рагу налева. К-л- л-с-а- т-м н- р-г- н-л-в-. ------------------------------- Калі ласка, там на рагу налева. 0
K-lі l-s-a- -am----r--- na--va. Kalі laska, tam na ragu naleva. K-l- l-s-a- t-m n- r-g- n-l-v-. ------------------------------- Kalі laska, tam na ragu naleva.
Mul on kiire. Я с-яш-юся. Я спяшаюся. Я с-я-а-с-. ----------- Я спяшаюся. 0
Ya ---as-a-u---. Ya spyashayusya. Y- s-y-s-a-u-y-. ---------------- Ya spyashayusya.
Mul on aega. У --н- ёс-ь ч--. У мяне ёсць час. У м-н- ё-ц- ч-с- ---------------- У мяне ёсць час. 0
U -y-n-------’-cha-. U myane yosts’ chas. U m-a-e y-s-s- c-a-. -------------------- U myane yosts’ chas.
Sõitke palun aeglasemalt. Кал----ска, е--ьце--ав----ей. Калі ласка, едзьце павольней. К-л- л-с-а- е-з-ц- п-в-л-н-й- ----------------------------- Калі ласка, едзьце павольней. 0
K--- --s--,-ye-z--s--pav-l’-e-. Kalі laska, yedz’tse pavol’ney. K-l- l-s-a- y-d-’-s- p-v-l-n-y- ------------------------------- Kalі laska, yedz’tse pavol’ney.
Peatuge siin, palun. К--і лас-а- --ы-іце ту-. Калі ласка, спыніце тут. К-л- л-с-а- с-ы-і-е т-т- ------------------------ Калі ласка, спыніце тут. 0
K--- ---k---spy-і--e t-t. Kalі laska, spynіtse tut. K-l- l-s-a- s-y-і-s- t-t- ------------------------- Kalі laska, spynіtse tut.
Oodake palun üks hetk. Пача-а--- х-------- --лі--ас--. Пачакайце хвілінку, калі ласка. П-ч-к-й-е х-і-і-к-, к-л- л-с-а- ------------------------------- Пачакайце хвілінку, калі ласка. 0
Pachakay-s----vі-і--u- --l-----k-. Pachakaytse khvіlіnku, kalі laska. P-c-a-a-t-e k-v-l-n-u- k-l- l-s-a- ---------------------------------- Pachakaytse khvіlіnku, kalі laska.
Ma olen kohe tagasi. Я ху-к--вя-н--я. Я хутка вярнуся. Я х-т-а в-р-у-я- ---------------- Я хутка вярнуся. 0
Y--kh-tk---y---us-a. Ya khutka vyarnusya. Y- k-u-k- v-a-n-s-a- -------------------- Ya khutka vyarnusya.
Palun andke mulle kviitung. Дайце----- -а---ласка- -ві-ан-ыю. Дайце мне, калі ласка, квітанцыю. Д-й-е м-е- к-л- л-с-а- к-і-а-ц-ю- --------------------------------- Дайце мне, калі ласка, квітанцыю. 0
Da-ts- -ne--ka-і l-------vіtant----. Daytse mne, kalі laska, kvіtantsyyu. D-y-s- m-e- k-l- l-s-a- k-і-a-t-y-u- ------------------------------------ Daytse mne, kalі laska, kvіtantsyyu.
Mul ei ole peenraha. У-------я-а др-б---. У мяне няма дробязі. У м-н- н-м- д-о-я-і- -------------------- У мяне няма дробязі. 0
U-myan- n-ama --ob-az-. U myane nyama drobyazі. U m-a-e n-a-a d-o-y-z-. ----------------------- U myane nyama drobyazі.
Nii sobib, ülejäänu on teile. У-ё-на--а--на, р--ту пакі-----с-б-. Усё нармальна, рэшту пакіньце сабе. У-ё н-р-а-ь-а- р-ш-у п-к-н-ц- с-б-. ----------------------------------- Усё нармальна, рэшту пакіньце сабе. 0
Us-------l’--, r----u-pa--n’t-e--a--. Use narmal’na, reshtu pakіn’tse sabe. U-e n-r-a-’-a- r-s-t- p-k-n-t-e s-b-. ------------------------------------- Use narmal’na, reshtu pakіn’tse sabe.
Viige mind sellele aadressile. Адв-зі-е-м---, ---- ----а- ----э-ым-адрас-. Адвязіце мяне, калі ласка, па гэтым адрасе. А-в-з-ц- м-н-, к-л- л-с-а- п- г-т-м а-р-с-. ------------------------------------------- Адвязіце мяне, калі ласка, па гэтым адрасе. 0
Advy--іt-- m--n---ka-- la---- -a-ge-y- --r---. Advyazіtse myane, kalі laska, pa getym adrase. A-v-a-і-s- m-a-e- k-l- l-s-a- p- g-t-m a-r-s-. ---------------------------------------------- Advyazіtse myane, kalі laska, pa getym adrase.
Viige mind mu hotelli. Адвязі------е- к-лі--а---,--- маё- --с-ін-цы. Адвязіце мяне, калі ласка, да маёй гасцініцы. А-в-з-ц- м-н-, к-л- л-с-а- д- м-ё- г-с-і-і-ы- --------------------------------------------- Адвязіце мяне, калі ласка, да маёй гасцініцы. 0
Advy-----e---a-e- --lі-l-s--,-d-----y -ast-іnіtsy. Advyazіtse myane, kalі laska, da maey gastsіnіtsy. A-v-a-і-s- m-a-e- k-l- l-s-a- d- m-e- g-s-s-n-t-y- -------------------------------------------------- Advyazіtse myane, kalі laska, da maey gastsіnіtsy.
Viige mind randa. А-в-з--е---не- кал--ла-ка, на-п---. Адвязіце мяне, калі ласка, на пляж. А-в-з-ц- м-н-, к-л- л-с-а- н- п-я-. ----------------------------------- Адвязіце мяне, калі ласка, на пляж. 0
Ad-----tse -yane- k--- -as-----a-pl--zh. Advyazіtse myane, kalі laska, na plyazh. A-v-a-і-s- m-a-e- k-l- l-s-a- n- p-y-z-. ---------------------------------------- Advyazіtse myane, kalі laska, na plyazh.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keelelised geeniused

Enamik inimesi on hea meel, kui nad oskavad üht võõrkeelt. Kuid on ka inimesi, kes enam kui 70 keeled. Nad kõik tekstid ladusalt rääkida ja kirjutada neid õigesti. Võib öelda, siis on inimesed, kes on hüper-polyglots. Mitmekeelsuse nähtus on olnud sajandeid. Paljud aruanded inimesed, kellel on selline Anne on. Kust see võime tuleb on ei ole veel põhjalikult uuritud. Selle kohta on mitmeid teaduslikke teooriaid. Mõned usuvad, mitmekeelsete üksikisikute ajud on struktureeritud erinevalt. See erinevus on eriti nähtav Broca keskus. Kõne on toodetud käesoleva osa aju. Selles valdkonnas rakud on ehitatud erinevalt mitut keelt valdavad inimesed. On võimalik, et nad töötlevad infot paremini tulemusena. Siiski täiendavaid lisauuringuid selle teooria on puudulikud. Ehk mis on otsustav on lihtsalt erakordne motivatsiooni. Lapsed õpivad teiste laste võõrkeele väga kiiresti. See on tingitud asjaolust, et nad tahavad sulanduvad mängides. Nad tahavad saada osa kontserni ja teistega suhtlemiseks. Olles seda öelnud, nende õppe edukus sõltub nende tahtmist lisada. Teine teooria eeldab Aivo asja kasvab õppe kaudu. Seega, mida rohkem õpime, lihtsam õppimine muutub. Keeled, mis sarnanevad üksteisega on ka lihtsam õppida. Nii õpib inimene, kes räägib Taani räägivad Rootsi või Norra kiiresti. Paljud küsimused on siiani vastuseta. Mis on kindlasti, aga on see, et luure ei mängi rolli. Mõned inimesed räägivad mitmeid keeli vaatamata madala luure. Kuid isegi suurima keelelise geenius vajab palju distsipliini. See on veidi lohutav, eks?
Kas sa teadsid?
Vene keel kuulub nende keelte hulka, mis raamatuturgu domineerivad. Vene autorid kirjutasid maailmakirjanduse suurteoseid. Seepärst tõlgitakse väga paljusid raamatuid vene keelest. Aga ka venelased loevad meelsasti, nii et tõlkijatel on alati palju teha. Vene keel on emakeeleks umbes 160 miljonile inimesele. Lisaks räägivad paljud inimesed teistes slaavi riikides vene keelt. Seega on vene keel kõige levinum keel Euroopas. Üle maailma räägib vene keelt umbes 280 miljonit inimest. Idaslaavi keelena on vene keel suguluses ukraina ja valgevene keelega. Vene keele grammatika on üles ehitatud väga süstemaatiliselt. See on eeliseks inimestele, kes meelsasti analüütiliselt ja loogiliselt mõtlevad. Vene keele õppimine tasub end igal juhul ära! Vene keel on väga tähtis keel teaduses, kunstis ja tehnikas. Ja kas poleks tore kõiki neid kuulsaid vene teoseid originaalkeeles lugeda?