Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga et 1   »   da Bisætninger med ”at” 1

91 [üheksakümmend üks]

Kõrvallaused sõnaga et 1

Kõrvallaused sõnaga et 1

91 [enoghalvfems]

Bisætninger med ”at” 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Ilm läheb võib-olla homme paremaks. Ve--e- b---er ----e--edre i-mor---. V----- b----- m---- b---- i m------ V-j-e- b-i-e- m-s-e b-d-e i m-r-e-. ----------------------------------- Vejret bliver måske bedre i morgen. 0
Kust te teate seda? Hv-r ved--u --t -r-? H--- v-- d- d-- f--- H-o- v-d d- d-t f-a- -------------------- Hvor ved du det fra? 0
Ma loodan, et see läheb paremaks. J-- --be-, at-de-------r-b--re. J-- h----- a- d-- b----- b----- J-g h-b-r- a- d-t b-i-e- b-d-e- ------------------------------- Jeg håber, at det bliver bedre. 0
Ta tuleb päris kindlalt. H-n-ko-mer--el---est---. H-- k----- h--- b------- H-n k-m-e- h-l- b-s-e-t- ------------------------ Han kommer helt bestemt. 0
On see kindel? E- -et--ikk-rt? E- d-- s------- E- d-t s-k-e-t- --------------- Er det sikkert? 0
Ma tean, et ta tuleb. Je--v----a--ha----m--r. J-- v--- a- h-- k------ J-g v-d- a- h-n k-m-e-. ----------------------- Jeg ved, at han kommer. 0
Ta helistab kindlasti. Ha- ------------mt. H-- r----- b------- H-n r-n-e- b-s-e-t- ------------------- Han ringer bestemt. 0
Tõesti? Vi--e---? V-------- V-r-e-i-? --------- Virkelig? 0
Ma arvan, et ta helistab. Je- -r-----t h---r---e-. J-- t---- a- h-- r------ J-g t-o-, a- h-n r-n-e-. ------------------------ Jeg tror, at han ringer. 0
See vein on kindlasti vana. Vin-n -- s-k-e-t-g--mel. V---- e- s------ g------ V-n-n e- s-k-e-t g-m-e-. ------------------------ Vinen er sikkert gammel. 0
Teate te seda kindlalt? V-d------t------tig? V-- d- d-- n-------- V-d d- d-t n-j-g-i-? -------------------- Ved du det nøjagtig? 0
Ma pakun, et see on vana. J-- formoder,-at -en-er -amm--. J-- f-------- a- d-- e- g------ J-g f-r-o-e-, a- d-n e- g-m-e-. ------------------------------- Jeg formoder, at den er gammel. 0
Meie ülemus näeb hea välja. V-res-c-----er go-- u-. V---- c--- s-- g--- u-- V-r-s c-e- s-r g-d- u-. ----------------------- Vores chef ser godt ud. 0
Arvate? S--e- du? S---- d-- S-n-s d-? --------- Synes du? 0
Ma arvan, et ta näeb lausa väga hea välja. Jeg--y--s --d----at han-se- r--ti--godt-u-. J-- s---- e----- a- h-- s-- r----- g--- u-- J-g s-n-s e-d-a- a- h-n s-r r-g-i- g-d- u-. ------------------------------------------- Jeg synes endda, at han ser rigtig godt ud. 0
Ülemusel on kindlasti tüdruksõber. Che--- har-----e-t en -æ----e. C----- h-- b------ e- k------- C-e-e- h-r b-s-e-t e- k-r-s-e- ------------------------------ Chefen har bestemt en kæreste. 0
Arvate tõesti? T--r d---ir--l--? T--- d- v-------- T-o- d- v-r-e-i-? ----------------- Tror du virkelig? 0
See on päris tõenäoline, et tal on tüdruksõber. D-t-e---e-e- -u-ig-,--t --- h----- k---ste. D-- e- m---- m------ a- h-- h-- e- k------- D-t e- m-g-t m-l-g-, a- h-n h-r e- k-r-s-e- ------------------------------------------- Det er meget muligt, at han har en kæreste. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Hispaania keel

Hispaania keel kuulub maailma keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 380 miljonile inimesele. Lisaks räägib palju inimesi hispaania keelt teise keelena. Seepärast on hispaania keel üks suurimaid keeli maailmas. See on ka tuntuim romaani keel. Hispaanlased ise kutsuvad oma keelt español'ks või castellano'ks. Sõna castellano paljastab ka hispaania keele päritolu. See arenes välja Castille' piirkonna kohalikust keelest. Enamik hispaanlasi rääkisid castellano keelt umbes 16. sajandil. Tänapäeval kasutatakse mõisteid español ja castellano ühes ja samas tähenduses. Kuid keelel võib olla ka poliitiline mõõde. Hispaania keelt hajutasid erinevad vallutused ja kolooniad. Hispaania keelt räägitakse ka Lääne-Aafrikas ja Filipiinidel. Aga kõige rohkem hispaaniakeelseid inimesi elab Ameerikas. Kesk- ja Lõuna-Ameerikas on valdavaks keeleks just hispaania keel. Samas on ka USAs hispaaniakeelsete inimeste arv tõusuteel. USAs räägib hispaania keelt umbes 50 miljonit inimest. Seda on rohkem kui Hispaanias! Ameerika hispaania keel erineb Euroopa hispaania keelest. Erinevus seisneb kõige rohkem sõnavaras ja grammatikas. Ameerikas näiteks kasutatakse erinevat minevikuvormi. Ka sõnavaras on palju erinevusi. Mõned sõnad on kasutuses vaid Ameerikas, teised aga vaid Hispaanias. Kuid Ameerikas ei ole ühtset hispaania keelt. Ameerika hispaania keelel on palju variatsioone. Hispaania keel on inglise keele järel kõige õpitum keel maailmas. Ja selle võib selgeks saada võrdlemisi kiiresti. Mis sa ootad? - ¡Vamos!