Vestmik

et Eitamine 2   »   da Benægtelse 2

65 [kuuskümmend viis]

Eitamine 2

Eitamine 2

65 [femogtres]

Benægtelse 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Kas see sõrmus on kallis? E--r--g-- dyr? E- r----- d--- E- r-n-e- d-r- -------------- Er ringen dyr? 0
Ei, see maksab ainult sada eurot. Nej- --n-k----r-k-- hun--e-e ----. N--- d-- k----- k-- h------- e---- N-j- d-n k-s-e- k-n h-n-r-d- e-r-. ---------------------------------- Nej, den koster kun hundrede euro. 0
Kuid mul on ainult viiskümmend. Men -eg -a- ku--ha--t--ds. M-- j-- h-- k-- h--------- M-n j-g h-r k-n h-l-t-e-s- -------------------------- Men jeg har kun halvtreds. 0
Oled sa juba valmis? E--du-all---d- -æ--ig? E- d- a------- f------ E- d- a-l-r-d- f-r-i-? ---------------------- Er du allerede færdig? 0
Ei, veel mitte. Ne-, ikke-end-u. N--- i--- e----- N-j- i-k- e-d-u- ---------------- Nej, ikke endnu. 0
Aga kohe olen valmis. M-- jeg--r--na----æ--i-. M-- j-- e- s---- f------ M-n j-g e- s-a-t f-r-i-. ------------------------ Men jeg er snart færdig. 0
Soovid sa veel suppi? V---du -av---ere-s--p-? V-- d- h--- m--- s----- V-l d- h-v- m-r- s-p-e- ----------------------- Vil du have mere suppe? 0
Ei, ma ei taha rohkem. Nej, -e- --l --ke--av---e-e. N--- j-- v-- i--- h--- m---- N-j- j-g v-l i-k- h-v- m-r-. ---------------------------- Nej, jeg vil ikke have mere. 0
Aga veel üht jäätist. M-n----i---ere. M-- e- i- m---- M-n e- i- m-r-. --------------- Men en is mere. 0
Elad sa juba kaua siin? Har--u boet --r -ænge? H-- d- b--- h-- l----- H-r d- b-e- h-r l-n-e- ---------------------- Har du boet her længe? 0
Ei, alles esimest kuud. Ne---kun-en -ån-d. N--- k-- e- m----- N-j- k-n e- m-n-d- ------------------ Nej, kun en måned. 0
Kuid ma tunnen juba palju inimesi. M-- --g--e-d---a---red---an-----nn-s-er. M-- j-- k----- a------- m---- m--------- M-n j-g k-n-e- a-l-r-d- m-n-e m-n-e-k-r- ---------------------------------------- Men jeg kender allerede mange mennesker. 0
Sõidad sa homme koju? Køre----------- ----en? K---- d- h--- i m------ K-r-r d- h-e- i m-r-e-? ----------------------- Kører du hjem i morgen? 0
Ei, alles nädalavahetusel. N--, ----------e-e-d-n. N--- f---- i w--------- N-j- f-r-t i w-e-e-d-n- ----------------------- Nej, først i weekenden. 0
Aga ma tulen juba pühapäeval tagasi. M---j-g---mm---t--b-g- -l-e-e-e -å--øn--g. M-- j-- k----- t------ a------- p- s------ M-n j-g k-m-e- t-l-a-e a-l-r-d- p- s-n-a-. ------------------------------------------ Men jeg kommer tilbage allerede på søndag. 0
Kas su tütar on juba täiskasvanud? E- di- ----e----ler-de--o---n? E- d-- d----- a------- v------ E- d-n d-t-e- a-l-r-d- v-k-e-? ------------------------------ Er din datter allerede voksen? 0
Ei, ta on alles seitseteist. Nej- -u- -- k---sytt--. N--- h-- e- k-- s------ N-j- h-n e- k-n s-t-e-. ----------------------- Nej, hun er kun sytten. 0
Aga tal on juba poiss-sõber. Men h---h-- --le-ed- -n k--es--. M-- h-- h-- a------- e- k------- M-n h-n h-r a-l-r-d- e- k-r-s-e- -------------------------------- Men hun har allerede en kæreste. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Mida sõnad meile ütlevad

Maailmas on kokku mitu miljonit raamatut. Mitu neid siiani kokku on kirjutatud, on teadmata. Raamatutes peitub suur hulk teadmisi. Kui keegi suudaks kõik need raamatud läbi lugeda, teaks ta elu kohta väga palju. Sest raamatud näitavad meile, kuidas meie maailm muutub. Igal ajastul on oma raamatuid. Lugedes saame me aimu, mis on tol hetkel inimese jaoks oluline. Kahjuks ei suuda keegi kõiki raamatuid läbi lugeda. Kuid kaasaegse tehnoloogia abil saame me raamatuid analüüsida. Digitaliseerimise abil saab raamatuid salvestada nagu andmeid. Seejärel on võimalik antud sisu analüüsida. Nii saavad keeleteadlased teada, kuidas meie keel on muutunud. Veelgi huvitavam on aga lugeda sõnade sagedusi. Seda tehes saame teada, kui olulised mingid asjad on. Teadlased uurisid enam kui 5 miljonit raamatut. Antud raamatud pärinesid viimasest viiest sajandist. Kokku analüüsiti 500 miljardit sõna. Sõnade esinemise sagedus näitab, kuidas elasid inimesed siis ja kuidas elavad nad nüüd. Keel kajastab ideesid ja trende. Näiteks sõna mehed on kaotanud osa oma tähendusest. Tänapäeval kasutatakse seda harvemini kui varem. Sõna naised sagedus on aga hoopis tunduvalt tõusnud. Samuti saab sel moel aimu, mida meile süüa meeldib. Viiekümnendatel oli oluliseks sõnaks jäätis. Pärast seda muutusid populaarsekd sõnad pizza ja pasta . Viimasel paaril aastal on domineerima hakanud sõna sushi. Keelesõpradele on üks hea uudis... Meie keel kasum rohkem sõnu igal aastal!