Vestmik

et Kehaosad   »   da Kropsdele

58 [viiskümmend kaheksa]

Kehaosad

Kehaosad

58 [otteoghalvtreds]

Kropsdele

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Ma joonistan meest. Jeg te-ner en m-nd. J-- t----- e- m---- J-g t-g-e- e- m-n-. ------------------- Jeg tegner en mand. 0
Esiteks pea. Fø--t-h--e--t. F---- h------- F-r-t h-v-d-t- -------------- Først hovedet. 0
Mees kannab mütsi. Mand-- h-r h-t på. M----- h-- h-- p-- M-n-e- h-r h-t p-. ------------------ Manden har hat på. 0
Juukseid ei ole näha. Hår---kan m-- ikke se. H---- k-- m-- i--- s-- H-r-t k-n m-n i-k- s-. ---------------------- Håret kan man ikke se. 0
Kõrvu ei ole samuti näha. Ø--ne -an-ma- he--e-----e--e. Ø---- k-- m-- h----- i--- s-- Ø-e-e k-n m-n h-l-e- i-k- s-. ----------------------------- Ørene kan man heller ikke se. 0
Selga ei ole ka näha. Ry---n kan --n he---r -kke-s-. R----- k-- m-- h----- i--- s-- R-g-e- k-n m-n h-l-e- i-k- s-. ------------------------------ Ryggen kan man heller ikke se. 0
Ma joonistan silmad ja suu. Jeg t---er øjn-ne-----unde-. J-- t----- ø----- o- m------ J-g t-g-e- ø-n-n- o- m-n-e-. ---------------------------- Jeg tegner øjnene og munden. 0
Mees tantsib ja naerab. Ma---- --n-e- og-ler. M----- d----- o- l--- M-n-e- d-n-e- o- l-r- --------------------- Manden danser og ler. 0
Mehel on pikk nina. M-n-e----r -- -an---æs-. M----- h-- e- l--- n---- M-n-e- h-r e- l-n- n-s-. ------------------------ Manden har en lang næse. 0
Ta kannab keppi käes. H----ar-e--s-o--- -ænd-rn-. H-- h-- e- s--- i h-------- H-n h-r e- s-o- i h-n-e-n-. --------------------------- Han har en stok i hænderne. 0
Ta kannab ka salli ümber kaela. H---ha- -g-å-e- --ls-ør---d- o- h--s--. H-- h-- o--- e- h----------- o- h------ H-n h-r o-s- e- h-l-t-r-l-d- o- h-l-e-. --------------------------------------- Han har også et halstørklæde om halsen. 0
On talv ja külm. Det--- v-n-er--- de- -r-ko-d-. D-- e- v----- o- d-- e- k----- D-t e- v-n-e- o- d-t e- k-l-t- ------------------------------ Det er vinter og det er koldt. 0
Käed on tugevad. Ar-e-- ---kraf----. A----- e- k-------- A-m-n- e- k-a-t-g-. ------------------- Armene er kraftige. 0
Jalad on samuti tugevad. Bene----r o--å --af-ig-. B----- e- o--- k-------- B-n-n- e- o-s- k-a-t-g-. ------------------------ Benene er også kraftige. 0
See mees on lumest. M-nd-- e--af s--. M----- e- a- s--- M-n-e- e- a- s-e- ----------------- Manden er af sne. 0
Ta ei kanna pükse ega mantlit. Ha- --r------ --k--- på ----nge---rakke--å. H-- h-- i---- b----- p- o- i---- f----- p-- H-n h-r i-g-n b-k-e- p- o- i-g-n f-a-k- p-. ------------------------------------------- Han har ingen bukser på og ingen frakke på. 0
Kuid see mees ei külmeta. Me---a-d-n ---s-- i--e. M-- m----- f----- i---- M-n m-n-e- f-y-e- i-k-. ----------------------- Men manden fryser ikke. 0
Ta on lumemees. Han -r--n s-em-n-. H-- e- e- s------- H-n e- e- s-e-a-d- ------------------ Han er en snemand. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Meie esivanemate keel

Keeleteadlased saavad analüüsida kaasaegseid keeli. Seda saab teha mitmel erineval moel. Aga kuidas rääkisid inimesed tuhandeid aastaid tagasi? Sellele küsimusele on palju keerulisem vastata. Sellest hoolimata veedavad teadlased sellele vastuse leidmiseks aastaid. Nad tahaksid välja selgitada, kuidas inimesed varasemal ajal rääkisid. Et seda teha, üritavad nad rekonstrueerida muistseid kõnevorme. Ameerika teadlased on nüüd teinud põneva avastuse. Nad analüüsisid enam kui 2000 keelt. Eelkõige analüüsisid nad keelte lausestruktuure. Uuringu tulemus oli väga huvitav. Umbes poolte keelte lauseehitus järgis mustrit SOV. See tähendab, et lausete sõnade järgjekorra muster on: subjekt, objekt ja verb. Rohkem kui 700 keelt järgivad mustrit S-V-O. Ja umbes 160 keeles on mustriks hoopis VSO. Ainult umbes 40 keelt kasutavad mustriga V-O-S. 120 keelt on mingite mustrite hübriidid. Samas OVS ja OSV-d esineb märkimisväärselt vähem. Enamik analüüsitud keeli kasutab mustrit SOV. Näiteks võib siin tuua pärsia, jaapani ja türgi keele. Enamik elavaid keeli kasutab aga SVO mustrit. Tänapäeval domineerib antud muster indoeuroopa keelkonnas. Teadlased usuvad, et varasemalt oli ka seal kasutuses SOV. Kõik keeled põhinevad samal süsteemil. Kuid siis keeled hargnesid. Me ei tea veel, kuidas see täpselt juhtus. Kuid lausestruktuuride mitmekesistumisel pidi olema mingi põhjus. Kuna evolutsiooni puhul valitseb see, kellel on mingi eelis...