Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga kas   »   da Bisætninger med ”om“

93 [üheksakümmend kolm]

Kõrvallaused sõnaga kas

Kõrvallaused sõnaga kas

93 [treoghalvfems]

Bisætninger med ”om“

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti taani Mängi Rohkem
Ma ei tea, kas ta armastab mind. Jeg v-- ikke, -- --- -l-k-- m--. J-- v-- i---- o- h-- e----- m--- J-g v-d i-k-, o- h-n e-s-e- m-g- -------------------------------- Jeg ved ikke, om han elsker mig. 0
Ma ei tea, kas ta tuleb tagasi. Je----d i--e, -- -an k----r-t-l---e. J-- v-- i---- o- h-- k----- t------- J-g v-d i-k-, o- h-n k-m-e- t-l-a-e- ------------------------------------ Jeg ved ikke, om han kommer tilbage. 0
Ma ei tea, kas ta helistab mulle. Jeg --d --ke, om h------g-r ti- ---. J-- v-- i---- o- h-- r----- t-- m--- J-g v-d i-k-, o- h-n r-n-e- t-l m-g- ------------------------------------ Jeg ved ikke, om han ringer til mig. 0
Kas ta tõesti armastab mind? Mon-h---el---r m--? M-- h-- e----- m--- M-n h-n e-s-e- m-g- ------------------- Mon han elsker mig? 0
Kas ta tõesti tuleb tagasi? Mon-han k-m--r -ilb---? M-- h-- k----- t------- M-n h-n k-m-e- t-l-a-e- ----------------------- Mon han kommer tilbage? 0
Kas ta tõesti helistab mulle? M-n h----i-g-- til--ig? M-- h-- r----- t-- m--- M-n h-n r-n-e- t-l m-g- ----------------------- Mon han ringer til mig? 0
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule. Je- --ø---- m-g----v- -m-h-n t---e---å-m--. J-- s------ m-- s---- o- h-- t----- p- m--- J-g s-ø-g-r m-g s-l-, o- h-n t-n-e- p- m-g- ------------------------------------------- Jeg spørger mig selv, om han tænker på mig. 0
Ma küsin endalt, kas tal on keegi teine. J-------g-r------e-v--om --- --r -n --den. J-- s------ m-- s---- o- h-- h-- e- a----- J-g s-ø-g-r m-g s-l-, o- h-n h-r e- a-d-n- ------------------------------------------ Jeg spørger mig selv, om han har en anden. 0
Ma küsin endalt, kas ta valetab. J-- ---rg-r-mi----l-- --------y--r. J-- s------ m-- s---- o- h-- l----- J-g s-ø-g-r m-g s-l-, o- h-n l-v-r- ----------------------------------- Jeg spørger mig selv, om han lyver. 0
Kas ta tõesti mõtleb minule? M---h----ænk-- på-mi-? M-- h-- t----- p- m--- M-n h-n t-n-e- p- m-g- ---------------------- Mon han tænker på mig? 0
Kas tal on tõesti keegi teine? Mo--h-- har--n-and-n? M-- h-- h-- e- a----- M-n h-n h-r e- a-d-n- --------------------- Mon han har en anden? 0
Kas ta tõesti rääkis tõtt? Mon h-n si-e- sa-d---e-? M-- h-- s---- s--------- M-n h-n s-g-r s-n-h-d-n- ------------------------ Mon han siger sandheden? 0
Ma kahtlen, kas ma talle tegelikult meeldin. Je----i---r---, a---an vi---lig-k-n-lid- --g. J-- t------ p-- a- h-- v------- k-- l--- m--- J-g t-i-l-r p-, a- h-n v-r-e-i- k-n l-d- m-g- --------------------------------------------- Jeg tvivler på, at han virkelig kan lide mig. 0
Ma kahtlen, kas ta kirjutab mulle. J-g-----le- -å,-a--h-n s-ri-e----l ---. J-- t------ p-- a- h-- s------ t-- m--- J-g t-i-l-r p-, a- h-n s-r-v-r t-l m-g- --------------------------------------- Jeg tvivler på, at han skriver til mig. 0
Ma kahtlen, kas ta minuga abiellub. J-- -v--ler -å-----h-n --fte----g--e----g. J-- t------ p-- a- h-- g----- s-- m-- m--- J-g t-i-l-r p-, a- h-n g-f-e- s-g m-d m-g- ------------------------------------------ Jeg tvivler på, at han gifter sig med mig. 0
Kas ma tõesti meeldin talle? Mo- han ---k-----k-n-l-de-m--? M-- h-- v------- k-- l--- m--- M-n h-n v-r-e-i- k-n l-d- m-g- ------------------------------ Mon han virkelig kan lide mig? 0
Kas ta tõesti kirjutab mulle? Mo---an--k-i-e- til-m-g? M-- h-- s------ t-- m--- M-n h-n s-r-v-r t-l m-g- ------------------------ Mon han skriver til mig? 0
Kas ta tõesti abiellub minuga? Mo- han -i-te----g m-d-mig? M-- h-- g----- s-- m-- m--- M-n h-n g-f-e- s-g m-d m-g- --------------------------- Mon han gifter sig med mig? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...