Vestmik

et midagi tohtima   »   nn to be allowed to

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [syttitre]

to be allowed to

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? H-r -u-lov --l---kø--e-bi---nn-? H-- d- l-- t-- å k---- b-- e---- H-r d- l-v t-l å k-y-e b-l e-n-? -------------------------------- Har du lov til å køyre bil enno? 0
Tohid sa juba alkoholi juua? Ha- -- lov til - dr---e--lkoh-l e-no? H-- d- l-- t-- å d----- a------ e---- H-r d- l-v t-l å d-i-k- a-k-h-l e-n-? ------------------------------------- Har du lov til å drikke alkohol enno? 0
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? Ha- -u l-v t---å---is--ålei-e---- u--andet? H-- d- l-- t-- å r---- å----- t-- u-------- H-r d- l-v t-l å r-i-e å-e-n- t-l u-l-n-e-? ------------------------------------------- Har du lov til å reise åleine til utlandet? 0
tohtima få-lo- -il f- l-- t-- f- l-v t-l ---------- få lov til 0
Tohime me siin suitsetada? Kan-vi --y------r? K-- v- r----- h--- K-n v- r-y-j- h-r- ------------------ Kan vi røykje her? 0
Tohib siin suitsetada? E- d-t -ov å r--k-- --r? E- d-- l-- å r----- h--- E- d-t l-v å r-y-j- h-r- ------------------------ Er det lov å røykje her? 0
Tohib siin krediitkaardiga maksta? K-n--g---t-l---e- -re-i---o-t? K-- e- b----- m-- k----------- K-n e- b-t-l- m-d k-e-i-t-o-t- ------------------------------ Kan eg betale med kredittkort? 0
Tohib siin tšekiga maksta? K-n--- -e---e --d-s----? K-- e- b----- m-- s----- K-n e- b-t-l- m-d s-e-k- ------------------------ Kan eg betale med sjekk? 0
Tohib siin ainult sularahas maksta? K-n--g--erre be-a---ko-t--t? K-- e- b---- b----- k------- K-n e- b-r-e b-t-l- k-n-a-t- ---------------------------- Kan eg berre betale kontant? 0
Tohin ma hetkel helistada? Ka--e---å-ri--je--i- -okon? K-- e- f- r----- t-- n----- K-n e- f- r-n-j- t-l n-k-n- --------------------------- Kan eg få ringje til nokon? 0
Tohin ma hetkel midagi küsida? Ka- eg--å -pø------ -o--? K-- e- f- s----- o- n---- K-n e- f- s-ø-j- o- n-k-? ------------------------- Kan eg få spørje om noko? 0
Tohin ma hetkel midagi öelda? K-- e- få---ie-n-ko? K-- e- f- s--- n---- K-n e- f- s-i- n-k-? -------------------- Kan eg få seie noko? 0
Ta ei tohi pargis magada. Ha- -a- i-kj--l-- ti- å --v- --p-rken. H-- h-- i---- l-- t-- å s--- i p------ H-n h-r i-k-e l-v t-l å s-v- i p-r-e-. -------------------------------------- Han har ikkje lov til å sove i parken. 0
Ta ei tohi autos magada. H----a-----je-lo----l - --ve-i b--e-. H-- h-- i---- l-- t-- å s--- i b----- H-n h-r i-k-e l-v t-l å s-v- i b-l-n- ------------------------------------- Han har ikkje lov til å sove i bilen. 0
Ta ei tohi rongijaamas magada. H--------k-j- lov -i----s-ve -- --gs-asj-n-n. H-- h-- i---- l-- t-- å s--- p- t------------ H-n h-r i-k-e l-v t-l å s-v- p- t-g-t-s-o-e-. --------------------------------------------- Han har ikkje lov til å sove på togstasjonen. 0
Tohime me istuda? Ka--v--se--e---s? K-- v- s---- o--- K-n v- s-t-e o-s- ----------------- Kan vi setje oss? 0
Tohime me menüüd saada? Kan vi-f----n---? K-- v- f- m------ K-n v- f- m-n-e-? ----------------- Kan vi få menyen? 0
Tohime me eraldi maksta? Kan vi---ta-e -v---f---o-s? K-- v- b----- k--- f-- o--- K-n v- b-t-l- k-a- f-r o-s- --------------------------- Kan vi betale kvar for oss? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!