Vestmik

et Rõhumäärsõnade minevik 2   »   nn Past tense of modal verbs 2

88 [kaheksakümmend kaheksa]

Rõhumäärsõnade minevik 2

Rõhumäärsõnade minevik 2

88 [åttiåtte]

Past tense of modal verbs 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Mu poeg ei tahtnud nukkudega mängida. Son --n-vi--e--k-je-l-i-- m-d --k-a. S-- m-- v---- i---- l---- m-- d----- S-n m-n v-l-e i-k-e l-i-e m-d d-k-a- ------------------------------------ Son min ville ikkje leike med dokka. 0
Mu tütar ei tahtnud jalgpalli mängida. Dot-e- -- --l-e ----e--pele -o-bal-. D----- m- v---- i---- s---- f------- D-t-e- m- v-l-e i-k-e s-e-e f-t-a-l- ------------------------------------ Dotter mi ville ikkje spele fotball. 0
Mu naine ei tahtnud minuga malet mängida. K--a--i--il-e-ikkj- s---e -j-k- --d -e-. K--- m- v---- i---- s---- s---- m-- m--- K-n- m- v-l-e i-k-e s-e-e s-a-k m-d m-g- ---------------------------------------- Kona mi ville ikkje spele sjakk med meg. 0
Mu lapsed ei tahtnud jalutuskäigule minna. Born- -in- ---le----j--g- p---ur. B---- m--- v---- i---- g- p- t--- B-r-a m-n- v-l-e i-k-e g- p- t-r- --------------------------------- Borna mine ville ikkje gå på tur. 0
Nad ei tahtnud tuba koristada. D-i -ille-ik--e r-d----om--------. D-- v---- i---- r---- r----- s---- D-i v-l-e i-k-e r-d-e r-m-e- s-t-. ---------------------------------- Dei ville ikkje rydde rommet sitt. 0
Nad ei tahtnud voodisse minna. D-- vi-l- i--je --ggj- -e-. D-- v---- i---- l----- s--- D-i v-l-e i-k-e l-g-j- s-g- --------------------------- Dei ville ikkje leggje seg. 0
Ta ei tohtinud jäätist süüa. H-n-fek--ik-j- --v ---t- -s. H-- f--- i---- l-- å e-- i-- H-n f-k- i-k-e l-v å e-e i-. ---------------------------- Han fekk ikkje lov å ete is. 0
Ta ei tohtinud šokolaadi süüa. Ha---ekk -k-je-l-v----te s---olad-. H-- f--- i---- l-- å e-- s--------- H-n f-k- i-k-e l-v å e-e s-o-o-a-e- ----------------------------------- Han fekk ikkje lov å ete sjokolade. 0
Ta ei tohitnud kommi süüa. Han f--k-i-k-e---- ----e------. H-- f--- i---- l-- å e-- d----- H-n f-k- i-k-e l-v å e-e d-o-s- ------------------------------- Han fekk ikkje lov å ete drops. 0
Ma võisin midagi soovida. Eg-f--k--nsk-e --g n---. E- f--- y----- m-- n---- E- f-k- y-s-j- m-g n-k-. ------------------------ Eg fekk ynskje meg noko. 0
Ma võisin endale kleidi osta. E- -ek- --v å kj-pe-meg e-n-k-o-e. E- f--- l-- å k---- m-- e-- k----- E- f-k- l-v å k-ø-e m-g e-n k-o-e- ---------------------------------- Eg fekk lov å kjøpe meg ein kjole. 0
Ma võisin ühe pralinee võtta. Eg---kk t--m-g -in-s--kolad-. E- f--- t- m-- e-- s--------- E- f-k- t- m-g e-n s-o-o-a-e- ----------------------------- Eg fekk ta meg ein sjokolade. 0
Tohtisid sa lennukis suitsetada? F-kk-du rø--je p- --yet? F--- d- r----- p- f----- F-k- d- r-y-j- p- f-y-t- ------------------------ Fekk du røykje på flyet? 0
Tohtisid sa haiglas õlut juua? F--- -- dr---e ---på ---k-hu---? F--- d- d----- ø- p- s---------- F-k- d- d-i-k- ø- p- s-u-e-u-e-? -------------------------------- Fekk du drikke øl på sjukehuset? 0
Tohtisid sa koera hotelli kaasa võtta? F-kk -u-ta m-- h-n-en -- ho--lle-? F--- d- t- m-- h----- p- h-------- F-k- d- t- m-d h-n-e- p- h-t-l-e-? ---------------------------------- Fekk du ta med hunden på hotellet? 0
Vaheajal tohivad lapsed kauem väljas olla. I-fer-e--f--- --rn- -o- ti- å ver--l-ng--u-e. I f----- f--- b---- l-- t-- å v--- l---- u--- I f-r-e- f-k- b-r-a l-v t-l å v-r- l-n-e u-e- --------------------------------------------- I ferien fekk borna lov til å vere lenge ute. 0
Nad tohivad kauem hoovis mängida. De--fe-k-l--k--l---e--å pla---n. D-- f--- l---- l---- p- p------- D-i f-k- l-i-e l-n-e p- p-a-s-n- -------------------------------- Dei fekk leike lenge på plassen. 0
Nad tohivad kauem üleval olla. D-i ---k -------------p-. D-- f--- v--- l---- o---- D-i f-k- v-r- l-n-e o-p-. ------------------------- Dei fekk vere lenge oppe. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Näpunäiteid, et mitte unustada

Õppimine pole alati lihtne. Isegi kui see on lõbus, võib see osutuda väsitavaks. Kuid kui oleme midagi ära õppinud, oleme me õnnelikud. Oleme enda ja oma saavutuste üle uhked. Kahjuks võime me ka õpitut unustada. Seda võib eriti tihti ette tulla keelte puhul. Enamik meist õpib koolis rohkem kui üht keelt. Need teadmised aga ununevad pärast kooliaega. Me ei kasuta enam keelt eriti. Me kasutame igapäeva elus valdavalt oma emakeelt. Võõrkeeli kasutame vaid puhkusel. Aga kui teadmisi ei korda, võivad need ununeda. Meie aju vajab treenimist. Võib öelda, et aju on nagu muskel. Musklit tuleb treenida, muidu muutub ta nõrgaks. Aga on olemas viise, kuidas unustamist vältida. Kõige olulisem on õpitut pidevalt kasutada. Seda aitavad teha järjepidevad harjutused. Võite planeerida väikesed harjutused erinevateks nädalapäevaks. Näiteks esmaspäeviti võite lugeda võõrkeelset raamatut. Kolmapäeviti kuulake välismaist raadiokanalit. Reedeti kirjutage päevikusse sissekanne võõrkeeles. Sel moel harjutate vaheldumisi lugemist, kuulamist ja kirjutamist. Nii harjutate oma oskusi mitmel erineval moel. Antud harjutused ei pea võtma palju aega; poolest tunnist piisab. Oluline on, et harjutaksite regulaarselt! Uuringud näitavad, et õpitu püsib ajus aastakümneid. Tuleb see lihtsalt sahtlipõhjast jälle välja otsida...