Vestmik

et Eitamine 2   »   nn Negation 2

65 [kuuskümmend viis]

Eitamine 2

Eitamine 2

65 [sekstifem]

Negation 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Kas see sõrmus on kallis? E- d-- -in-e- -yr? Er den ringen dyr? E- d-n r-n-e- d-r- ------------------ Er den ringen dyr? 0
Ei, see maksab ainult sada eurot. Ne-- han-k-sta---err- ---dre-eur-. Nei, han kostar berre hundre euro. N-i- h-n k-s-a- b-r-e h-n-r- e-r-. ---------------------------------- Nei, han kostar berre hundre euro. 0
Kuid mul on ainult viiskümmend. M---e---ar---r-e fem--. Men eg har berre femti. M-n e- h-r b-r-e f-m-i- ----------------------- Men eg har berre femti. 0
Oled sa juba valmis? Er--u-fe-di-? Er du ferdig? E- d- f-r-i-? ------------- Er du ferdig? 0
Ei, veel mitte. Ne-, i---- e--o. Nei, ikkje enno. N-i- i-k-e e-n-. ---------------- Nei, ikkje enno. 0
Aga kohe olen valmis. Me--eg e--snar- f--d-g. Men eg er snart ferdig. M-n e- e- s-a-t f-r-i-. ----------------------- Men eg er snart ferdig. 0
Soovid sa veel suppi? V-l -u ha--e-r---p--? Vil du ha meir suppe? V-l d- h- m-i- s-p-e- --------------------- Vil du ha meir suppe? 0
Ei, ma ei taha rohkem. N-- --kk- -g v-l --kje ---m-i-. Nei takk, eg vil ikkje ha meir. N-i t-k-, e- v-l i-k-e h- m-i-. ------------------------------- Nei takk, eg vil ikkje ha meir. 0
Aga veel üht jäätist. Me---g-vi--h- -eir i-. Men eg vil ha meir is. M-n e- v-l h- m-i- i-. ---------------------- Men eg vil ha meir is. 0
Elad sa juba kaua siin? H---d--b--- her--eng-? Har du budd her lenge? H-r d- b-d- h-r l-n-e- ---------------------- Har du budd her lenge? 0
Ei, alles esimest kuud. N--- -e-re---- -åna-. Nei, berre ein månad. N-i- b-r-e e-n m-n-d- --------------------- Nei, berre ein månad. 0
Kuid ma tunnen juba palju inimesi. Men e- kje-ner--a-g-----k al-. Men eg kjenner mange folk alt. M-n e- k-e-n-r m-n-e f-l- a-t- ------------------------------ Men eg kjenner mange folk alt. 0
Sõidad sa homme koju? K-y-e- du ---m-i-m-rg-n? Køyrer du heim i morgon? K-y-e- d- h-i- i m-r-o-? ------------------------ Køyrer du heim i morgon? 0
Ei, alles nädalavahetusel. N--- i---e --- i---lga. Nei, ikkje før i helga. N-i- i-k-e f-r i h-l-a- ----------------------- Nei, ikkje før i helga. 0
Aga ma tulen juba pühapäeval tagasi. Men-eg ------il-------t-p---------n. Men eg kjem tilbake alt på sundagen. M-n e- k-e- t-l-a-e a-t p- s-n-a-e-. ------------------------------------ Men eg kjem tilbake alt på sundagen. 0
Kas su tütar on juba täiskasvanud? E- dot-er--d- va--e-? Er dottera di vaksen? E- d-t-e-a d- v-k-e-? --------------------- Er dottera di vaksen? 0
Ei, ta on alles seitseteist. N-i, ho-e-----r- s--ten. Nei, ho er berre sytten. N-i- h- e- b-r-e s-t-e-. ------------------------ Nei, ho er berre sytten. 0
Aga tal on juba poiss-sõber. M-- -o h-----l----e -----jær-s-. Men ho har allereie ein kjærast. M-n h- h-r a-l-r-i- e-n k-æ-a-t- -------------------------------- Men ho har allereie ein kjærast. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Mida sõnad meile ütlevad

Maailmas on kokku mitu miljonit raamatut. Mitu neid siiani kokku on kirjutatud, on teadmata. Raamatutes peitub suur hulk teadmisi. Kui keegi suudaks kõik need raamatud läbi lugeda, teaks ta elu kohta väga palju. Sest raamatud näitavad meile, kuidas meie maailm muutub. Igal ajastul on oma raamatuid. Lugedes saame me aimu, mis on tol hetkel inimese jaoks oluline. Kahjuks ei suuda keegi kõiki raamatuid läbi lugeda. Kuid kaasaegse tehnoloogia abil saame me raamatuid analüüsida. Digitaliseerimise abil saab raamatuid salvestada nagu andmeid. Seejärel on võimalik antud sisu analüüsida. Nii saavad keeleteadlased teada, kuidas meie keel on muutunud. Veelgi huvitavam on aga lugeda sõnade sagedusi. Seda tehes saame teada, kui olulised mingid asjad on. Teadlased uurisid enam kui 5 miljonit raamatut. Antud raamatud pärinesid viimasest viiest sajandist. Kokku analüüsiti 500 miljardit sõna. Sõnade esinemise sagedus näitab, kuidas elasid inimesed siis ja kuidas elavad nad nüüd. Keel kajastab ideesid ja trende. Näiteks sõna mehed on kaotanud osa oma tähendusest. Tänapäeval kasutatakse seda harvemini kui varem. Sõna naised sagedus on aga hoopis tunduvalt tõusnud. Samuti saab sel moel aimu, mida meile süüa meeldib. Viiekümnendatel oli oluliseks sõnaks jäätis. Pärast seda muutusid populaarsekd sõnad pizza ja pasta . Viimasel paaril aastal on domineerima hakanud sõna sushi. Keelesõpradele on üks hea uudis... Meie keel kasum rohkem sõnu igal aastal!