Vestmik

et Sisseostud   »   nn Shopping

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [femtifire]

Shopping

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. E---il kj--- -----resa-g. E- v-- k---- e-- p------- E- v-l k-ø-e e-n p-e-a-g- ------------------------- Eg vil kjøpe ein presang. 0
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. Me--i-kj--no-o---t --r d---. M-- i---- n--- a-- f-- d---- M-n i-k-e n-k- a-t f-r d-r-. ---------------------------- Men ikkje noko alt for dyrt. 0
Võib-olla käekott? K-n-k-- -i ----e? K------ e- v----- K-n-k-e e- v-s-e- ----------------- Kanskje ei veske? 0
Millist värvi te soovite? Kv- f---e vi--d----? K-- f---- v-- d- h-- K-a f-r-e v-l d- h-? -------------------- Kva farge vil du ha? 0
Musta, pruuni või valget? Sv-rt,-b--n e--e--kv-t? S----- b--- e---- k---- S-a-t- b-u- e-l-r k-i-? ----------------------- Svart, brun eller kvit? 0
Suurt või väikest? Stor--ller----a? S--- e---- l---- S-o- e-l-r l-t-? ---------------- Stor eller lita? 0
Tohin ma seda korra vaadata? K-- -- -å --å-på -en--? K-- e- f- s-- p- d----- K-n e- f- s-å p- d-n-e- ----------------------- Kan eg få sjå på denne? 0
Kas see on nahast? E----t--ki--? E- d-- s----- E- d-t s-i-n- ------------- Er det skinn? 0
Või on ta kunstmaterjalist? E-l---er -e- kun--stof-? E---- e- d-- k---------- E-l-r e- d-t k-n-t-t-f-? ------------------------ Eller er det kunststoff? 0
Nahast loomulikult. Skin-,------sag-. S----- s--------- S-i-n- s-ø-v-a-t- ----------------- Skinn, sjølvsagt. 0
See on äärmiselt kvaliteetne. D-t e- --æ-------kv-lit--. D-- e- s---- g-- k-------- D-t e- s-æ-t g-d k-a-i-e-. -------------------------- Det er svært god kvalitet. 0
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. Og--enne v-s-- -- ve---leg ---ele-. O- d---- v---- e- v------- r------- O- d-n-e v-s-a e- v-r-e-e- r-m-l-g- ----------------------------------- Og denne veska er verkeleg rimeleg. 0
See meeldib mulle. Eg-l--ar ho. E- l---- h-- E- l-k-r h-. ------------ Eg likar ho. 0
Ma võtan selle. Eg t-- -o. E- t-- h-- E- t-k h-. ---------- Eg tek ho. 0
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? Ka- -g-ev-nt-e---få b-te h-? K-- e- e-------- f- b--- h-- K-n e- e-e-t-e-t f- b-t- h-? ---------------------------- Kan eg eventuelt få byte ho? 0
Loomulikult. Sj--vs--t. S--------- S-ø-v-a-t- ---------- Sjølvsagt. 0
Me pakime ta kingina ära. V----n ----e -- -n- s----r-s--g. V- k-- p---- h- i-- s-- p------- V- k-n p-k-e h- i-n s-m p-e-a-g- -------------------------------- Vi kan pakke ho inn som presang. 0
Kassa on sealpool. Der b-rte--r -a--a. D-- b---- e- k----- D-r b-r-e e- k-s-a- ------------------- Der borte er kassa. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...