Vestmik

et midagi soovima   »   nn to like something

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [sytti]

to like something

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? V-l du-r----e? V-- d- r------ V-l d- r-y-j-? -------------- Vil du røykje? 0
Kas te sooviksite tantsida? V-l d- --n--? V-- d- d----- V-l d- d-n-e- ------------- Vil du danse? 0
Kas te sooviksite jalutama minna? V---------e-n--ur? V-- d- g- e-- t--- V-l d- g- e-n t-r- ------------------ Vil du gå ein tur? 0
Ma sooviksin suitsetada. Eg -i---j---e --ykj-. E- v-- g----- r------ E- v-l g-e-n- r-y-j-. --------------------- Eg vil gjerne røykje. 0
Soovid sa sigaretti? V-l----ha e-n-siga--t-? V-- d- h- e-- s-------- V-l d- h- e-n s-g-r-t-? ----------------------- Vil du ha ein sigarett? 0
Ta soovib tuld. Han vil h- f-r. H-- v-- h- f--- H-n v-l h- f-r- --------------- Han vil ha fyr. 0
Ma sooviksin midagi juua. Eg-v----jerne--a noko-å d---ke. E- v-- g----- h- n--- å d------ E- v-l g-e-n- h- n-k- å d-i-k-. ------------------------------- Eg vil gjerne ha noko å drikke. 0
Ma sooviksin midagi süüa. Eg--il-g--r-- -a-n-ko å-et-. E- v-- g----- h- n--- å e--- E- v-l g-e-n- h- n-k- å e-e- ---------------------------- Eg vil gjerne ha noko å ete. 0
Ma sooviksin veidi puhata. E--vi---j--n----a-p- -- l--t. E- v-- g----- s----- a- l---- E- v-l g-e-n- s-a-p- a- l-t-. ----------------------------- Eg vil gjerne slappe av litt. 0
Ma sooviksin teilt midagi küsida. E--vi-----r----p-r-e --- -m n---. E- v-- g----- s----- d-- o- n---- E- v-l g-e-n- s-ø-j- d-g o- n-k-. --------------------------------- Eg vil gjerne spørje deg om noko. 0
Ma sooviksin teilt midagi paluda. E- vi---j-r-- b--de-----n---. E- v-- g----- b- d-- o- n---- E- v-l g-e-n- b- d-g o- n-k-. ----------------------------- Eg vil gjerne be deg om noko. 0
Ma sooviksin teile midagi välja teha. Eg--il --er-e ---ite-- deg-t-l-n-k-. E- v-- g----- i------- d-- t-- n---- E- v-l g-e-n- i-v-t-r- d-g t-l n-k-. ------------------------------------ Eg vil gjerne invitere deg til noko. 0
Mida te soovite, palun? Kv- -i--d- h-? K-- v-- d- h-- K-a v-l d- h-? -------------- Kva vil du ha? 0
Soovite te kohvi? V-l d--ha--in --ff-? V-- d- h- e-- k----- V-l d- h- e-n k-f-i- -------------------- Vil du ha ein kaffi? 0
Või soovite te pigem teed? El-e--vi- d--hel-e- ha -i---e? E---- v-- d- h----- h- e-- t-- E-l-r v-l d- h-l-e- h- e-n t-? ------------------------------ Eller vil du heller ha ein te? 0
Me soovime koju sõita. Vi-vil --er-e --y-- ---m. V- v-- g----- k---- h---- V- v-l g-e-n- k-y-e h-i-. ------------------------- Vi vil gjerne køyre heim. 0
Soovite te taksot? Vil-de--- e-----sje? V-- d- h- e- d------ V-l d- h- e- d-o-j-? -------------------- Vil de ha ei drosje? 0
Nad soovivad helistada. Dei vil-----ne-r-ngj-. D-- v-- g----- r------ D-i v-l g-e-n- r-n-j-. ---------------------- Dei vil gjerne ringje. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.