Vestmik

et Kehaosad   »   nn Parts of the body

58 [viiskümmend kaheksa]

Kehaosad

Kehaosad

58 [femtiåtte]

Parts of the body

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Ma joonistan meest. E--t--k--r -i--m--n. E- t------ e-- m---- E- t-i-n-r e-n m-n-. -------------------- Eg teiknar ein mann. 0
Esiteks pea. Fy--- h--u--t. F---- h------- F-r-t h-v-d-t- -------------- Fyrst hovudet. 0
Mees kannab mütsi. Man-en-h---på--eg-ei- -a-t. M----- h-- p- s-- e-- h---- M-n-e- h-r p- s-g e-n h-t-. --------------------------- Mannen har på seg ein hatt. 0
Juukseid ei ole näha. Du -e---k-j--hå-e-. D- s-- i---- h----- D- s-r i-k-e h-r-t- ------------------- Du ser ikkje håret. 0
Kõrvu ei ole samuti näha. D--s-r------ ø--- hell-r. D- s-- i---- ø--- h------ D- s-r i-k-e ø-r- h-l-e-. ------------------------- Du ser ikkje øyro heller. 0
Selga ei ole ka näha. D- se- i---- -y--e-----le-. D- s-- i---- r----- h------ D- s-r i-k-e r-g-e- h-l-e-. --------------------------- Du ser ikkje ryggen heller. 0
Ma joonistan silmad ja suu. Eg te-kn----ugo o--mu----. E- t------ a--- o- m------ E- t-i-n-r a-g- o- m-n-e-. -------------------------- Eg teiknar augo og munnen. 0
Mees tantsib ja naerab. Mannen--a---r -- l-r. M----- d----- o- l--- M-n-e- d-n-a- o- l-r- --------------------- Mannen dansar og ler. 0
Mehel on pikk nina. Ma-nen---- -a-- ----. M----- h-- l--- n---- M-n-e- h-r l-n- n-s-. --------------------- Mannen har lang nase. 0
Ta kannab keppi käes. Ha- har ei--st--- i-ha--a. H-- h-- e-- s---- i h----- H-n h-r e-n s-o-k i h-n-a- -------------------------- Han har ein stokk i handa. 0
Ta kannab ka salli ümber kaela. H-- -a---- --- sk--rf --ndt-hal-e-. H-- h-- ò- e-- s----- r---- h------ H-n h-r ò- e-t s-j-r- r-n-t h-l-e-. ----------------------------------- Han har òg eit skjerf rundt halsen. 0
On talv ja külm. D-t-e- v--------- de- e--kal-t. D-- e- v------ o- d-- e- k----- D-t e- v-n-e-, o- d-t e- k-l-t- ------------------------------- Det er vinter, og det er kaldt. 0
Käed on tugevad. Arm----er---a--i-e. A----- e- k-------- A-m-n- e- k-a-t-g-. ------------------- Armane er kraftige. 0
Jalad on samuti tugevad. Be-na er ---k---ti-e. B---- e- ò- k-------- B-i-a e- ò- k-a-t-g-. --------------------- Beina er òg kraftige. 0
See mees on lumest. Mann-- e- -- s--. M----- e- a- s--- M-n-e- e- a- s-ø- ----------------- Mannen er av snø. 0
Ta ei kanna pükse ega mantlit. H---h-r-i--a--ukse--å ---, -g i--en---a--. H-- h-- i--- b---- p- s--- o- i---- f----- H-n h-r i-g- b-k-e p- s-g- o- i-g-n f-a-k- ------------------------------------------ Han har inga bukse på seg, og ingen frakk. 0
Kuid see mees ei külmeta. Men m--nen---ys -kk--. M-- m----- f--- i----- M-n m-n-e- f-y- i-k-e- ---------------------- Men mannen frys ikkje. 0
Ta on lumemees. Det-er ein-snøma--. D-- e- e-- s------- D-t e- e-n s-ø-a-n- ------------------- Det er ein snømann. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Meie esivanemate keel

Keeleteadlased saavad analüüsida kaasaegseid keeli. Seda saab teha mitmel erineval moel. Aga kuidas rääkisid inimesed tuhandeid aastaid tagasi? Sellele küsimusele on palju keerulisem vastata. Sellest hoolimata veedavad teadlased sellele vastuse leidmiseks aastaid. Nad tahaksid välja selgitada, kuidas inimesed varasemal ajal rääkisid. Et seda teha, üritavad nad rekonstrueerida muistseid kõnevorme. Ameerika teadlased on nüüd teinud põneva avastuse. Nad analüüsisid enam kui 2000 keelt. Eelkõige analüüsisid nad keelte lausestruktuure. Uuringu tulemus oli väga huvitav. Umbes poolte keelte lauseehitus järgis mustrit SOV. See tähendab, et lausete sõnade järgjekorra muster on: subjekt, objekt ja verb. Rohkem kui 700 keelt järgivad mustrit S-V-O. Ja umbes 160 keeles on mustriks hoopis VSO. Ainult umbes 40 keelt kasutavad mustriga V-O-S. 120 keelt on mingite mustrite hübriidid. Samas OVS ja OSV-d esineb märkimisväärselt vähem. Enamik analüüsitud keeli kasutab mustrit SOV. Näiteks võib siin tuua pärsia, jaapani ja türgi keele. Enamik elavaid keeli kasutab aga SVO mustrit. Tänapäeval domineerib antud muster indoeuroopa keelkonnas. Teadlased usuvad, et varasemalt oli ka seal kasutuses SOV. Kõik keeled põhinevad samal süsteemil. Kuid siis keeled hargnesid. Me ei tea veel, kuidas see täpselt juhtus. Kuid lausestruktuuride mitmekesistumisel pidi olema mingi põhjus. Kuna evolutsiooni puhul valitseb see, kellel on mingi eelis...