Vestmik

et Minevik 2   »   nn Past tense 2

82 [kaheksakümmend kaks]

Minevik 2

Minevik 2

82 [åttito]

Past tense 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Pidid sa kiirabi kutsuma? Må--e du --n--e -j-ke-i-en? M---- d- r----- s---------- M-t-e d- r-n-j- s-u-e-i-e-? --------------------------- Måtte du ringje sjukebilen? 0
Pidid sa arsti kutsuma? Måt----- r----e --g-n? M---- d- r----- l----- M-t-e d- r-n-j- l-g-n- ---------------------- Måtte du ringje legen? 0
Pidid sa politsei kutsuma? M-t-e----r-ng----ol----t? M---- d- r----- p-------- M-t-e d- r-n-j- p-l-t-e-? ------------------------- Måtte du ringje politiet? 0
Kas teil on see telefoninumber? Hetk tagasi oli mul see veel. H-r-----u-m--et?--g ha--e -et --stad. H-- d- n-------- E- h---- d-- i s---- H-r d- n-m-e-e-? E- h-d-e d-t i s-a-. ------------------------------------- Har du nummeret? Eg hadde det i stad. 0
Kas teil on see aadress? Hetk tagasi oli mul see veel. H-r du--dr-s----E--hadd--ho i--t--. H-- d- a------- E- h---- h- i s---- H-r d- a-r-s-a- E- h-d-e h- i s-a-. ----------------------------------- Har du adressa? Eg hadde ho i stad. 0
Kas teil on linnakaart? Hetk tagasi oli mul see veel. Ha---u -ykart-----g --d-e-de--i st-d. H-- d- b-------- E- h---- d-- i s---- H-r d- b-k-r-e-? E- h-d-e d-t i s-a-. ------------------------------------- Har du bykartet? Eg hadde det i stad. 0
Tuli ta täpselt? Ta ei saanud täpselt tulla. K-- h-n i-tid-? --n ----dde --k-e å---me----ide. K-- h-- i t---- H-- g------ i---- å k--- i t---- K-m h-n i t-d-? H-n g-e-d-e i-k-e å k-m- i t-d-. ------------------------------------------------ Kom han i tide? Han greidde ikkje å kome i tide. 0
Leidis ta tee? Ta ei leidnud teed. F----ha-------- Ha- --nn-ikk-- ve--n. F--- h-- v----- H-- f--- i---- v----- F-n- h-n v-g-n- H-n f-n- i-k-e v-g-n- ------------------------------------- Fann han vegen? Han fann ikkje vegen. 0
Sai ta sinust aru? Ta ei saanud minust aru. Fo-s-- h------- --n k-nn---k-je -o--t---eg. F----- h-- d--- H-- k---- i---- f----- m--- F-r-t- h-n d-g- H-n k-n-e i-k-e f-r-t- m-g- ------------------------------------------- Forsto han deg? Han kunne ikkje forstå meg. 0
Miks ei saanud sa täpselt tulla? K--for--un-e du i---- kome i ---e? K----- k---- d- i---- k--- i t---- K-i-o- k-n-e d- i-k-e k-m- i t-d-? ---------------------------------- Kvifor kunne du ikkje kome i tide? 0
Miks sa teed ei leidnud? K---or----n -u ----e v-gen? K----- f--- d- i---- v----- K-i-o- f-n- d- i-k-e v-g-n- --------------------------- Kvifor fann du ikkje vegen? 0
Miks sa temast aru ei saanud? Kv--or for-t- -u--an--k-j-? K----- f----- d- h-- i----- K-i-o- f-r-t- d- h-n i-k-e- --------------------------- Kvifor forsto du han ikkje? 0
Ma ei saanud täpselt jõuda kuna ühtegi bussi ei läinud. Eg-k-m--kk-- i-t------rdi--e- --kj--gje-k ----. E- k-- i---- i t--- f---- d-- i---- g---- b---- E- k-m i-k-e i t-d- f-r-i d-t i-k-e g-e-k b-s-. ----------------------------------------------- Eg kom ikkje i tide fordi det ikkje gjekk buss. 0
Ma ei saanud teed leida kuna mul ei olnud linnakaarti. E--f--- i-kje-v-gen -or-i-eg-i-kj--ha--e-kart. E- f--- i---- v---- f---- e- i---- h---- k---- E- f-n- i-k-e v-g-n f-r-i e- i-k-e h-d-e k-r-. ---------------------------------------------- Eg fann ikkje vegen fordi eg ikkje hadde kart. 0
Ma ei saanud temast aru kuna muusika oli nii vali. Eg-ku--e -kkje--ors-- --n fo--i-m-s-kk-- v-r -å --g. E- k---- i---- f----- h-- f---- m------- v-- s- h--- E- k-n-e i-k-e f-r-t- h-n f-r-i m-s-k-e- v-r s- h-g- ---------------------------------------------------- Eg kunne ikkje forstå han fordi musikken var så høg. 0
Ma pidin takso võtma. Eg--åtte -----n--rosj-. E- m---- t- e-- d------ E- m-t-e t- e-n d-o-j-. ----------------------- Eg måtte ta ein drosje. 0
Ma pidin linnakaardi ostma. E- m-t-- k--p--eit-k-r-. E- m---- k---- e-- k---- E- m-t-e k-ø-e e-t k-r-. ------------------------ Eg måtte kjøpe eit kart. 0
Ma pidin raadio vaiksemaks keerama. E- -------------ra----n. E- m---- s-- a- r------- E- m-t-e s-å a- r-d-o-n- ------------------------ Eg måtte slå av radioen. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Õpi võõrkeelt võõral maal!

Täiskasvanutele pole keelte õppimne nii lihtne kui lastele. Nende aju on juba välja arenenud. Seepärast ei suuda aju nii kergelt uusi süsteeme luua. Aga ka täiskasvanuna on võimalik keeli õppida! Selleks tuleb reisida sinna riiki, kus vastavat keelt räägitakse. Kõige paremini õpitakse keelt välismaal. Igaüks, kes on kunagi keeleõppereisil käinud, teab seda. Uut keelt on kõige parem õppida keele loomulikus keskkonnas. Uus uuring on selle kohta huvitavale järeldusele jõudnud. Uurimuses väidetakse, et välismaal inimene ka õpib uut keelt teistmoodi ! Aju suudab võõrkeelt töödelda kui oma emakeelt. Teadlased on ammu arvanud, et on olemas erinevad õppimisprotsessid. Nüüdseks on katse seda tõestanud. Grupp katsealuseid pidid õppima välja mõeldud keelt. Osa inimesi käisid selleks tavatundides. Teised õppisid keelt simuleeritud reisi situatsioonis. Antud katsealused pidid orienteeruma võõras keskkonnas. Kõik, kellega neil kokkupuude oli, rääkisid uut keelt. Katsealused polnud seega tüüpilised keeleõppijad. Nad leidsid end tundmatust keelekeskkonnast. Nad olid sunnitud kiiresti uue keelega abi küsima. Mõne aja pärast katsealuseid testiti. Mõlemal grupil oli uuest keelest head teadmised. Kuid nende ajud töötlseid keeli erinevalt! ‘Välismaal’ õppinute aju aktiivsus oli muljet avaldav. Nende aju töötles võõrkeele grammatikat kui enda keelt. Samamoodi töötab aju emakeele puhul. Keeleõppereis on meeldivaim ja kõige effektiivsem keeleõppe vorm!