Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga et 1   »   nn Subordinate clauses: that 1

91 [üheksakümmend üks]

Kõrvallaused sõnaga et 1

Kõrvallaused sõnaga et 1

91 [nittiein]

Subordinate clauses: that 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Ilm läheb võib-olla homme paremaks. Kans-j--d-t -li--bet-- -ê------rg--. K------ d-- b--- b---- v-- i m------ K-n-k-e d-t b-i- b-t-e v-r i m-r-o-. ------------------------------------ Kanskje det blir betre vêr i morgon. 0
Kust te teate seda? Ko------v-i- -u d-t? K------ v--- d- d--- K-r-e-s v-i- d- d-t- -------------------- Korleis veit du det? 0
Ma loodan, et see läheb paremaks. E- -å-a- -et --i---e--e. E- h---- d-- b--- b----- E- h-p-r d-t b-i- b-t-e- ------------------------ Eg håpar det blir betre. 0
Ta tuleb päris kindlalt. H---k--m he-lt-si--ert. H-- k--- h---- s------- H-n k-e- h-i-t s-k-e-t- ----------------------- Han kjem heilt sikkert. 0
On see kindel? Er -----ik--r-? E- d-- s------- E- d-t s-k-e-t- --------------- Er det sikkert? 0
Ma tean, et ta tuleb. E- -e-t at h-n --e-. E- v--- a- h-- k---- E- v-i- a- h-n k-e-. -------------------- Eg veit at han kjem. 0
Ta helistab kindlasti. H-n ring--r -ikk-rt. H-- r------ s------- H-n r-n-j-r s-k-e-t- -------------------- Han ringjer sikkert. 0
Tõesti? Er-d-t-sa-t? E- d-- s---- E- d-t s-n-? ------------ Er det sant? 0
Ma arvan, et ta helistab. E- trur (a-)--a- r------. E- t--- (--- h-- r------- E- t-u- (-t- h-n r-n-j-r- ------------------------- Eg trur (at) han ringjer. 0
See vein on kindlasti vana. Vine-----si---rt--am--. V---- e- s------ g----- V-n-n e- s-k-e-t g-m-l- ----------------------- Vinen er sikkert gamal. 0
Teate te seda kindlalt? V-i-----d---s-kk-r-? V--- d- d-- s------- V-i- d- d-t s-k-e-t- -------------------- Veit du det sikkert? 0
Ma pakun, et see on vana. Eg-g-r ut f-å----ha---r----a-. E- g-- u- f-- a- h-- e- g----- E- g-r u- f-å a- h-n e- g-m-l- ------------------------------ Eg går ut frå at han er gamal. 0
Meie ülemus näeb hea välja. S-e-en --r------l-tt --. S----- v-- s-- f---- u-- S-e-e- v-r s-r f-o-t u-. ------------------------ Sjefen vår ser flott ut. 0
Arvate? Syn-s- du d-t? S----- d- d--- S-n-s- d- d-t- -------------- Synest du det? 0
Ma arvan, et ta näeb lausa väga hea välja. Eg-syne-t a- --n------e--ig f--tt--t. E- s----- a- h-- s-- v----- f---- u-- E- s-n-s- a- h-n s-r v-l-i- f-o-t u-. ------------------------------------- Eg synest at han ser veldig flott ut. 0
Ülemusel on kindlasti tüdruksõber. Sj---- -a---ikk-r- --- kjæras-. S----- h-- s------ e-- k------- S-e-e- h-r s-k-e-t e-n k-æ-a-t- ------------------------------- Sjefen har sikkert ein kjærast. 0
Arvate tõesti? Trur -u d-t? T--- d- d--- T-u- d- d-t- ------------ Trur du det? 0
See on päris tõenäoline, et tal on tüdruksõber. Det-e- g-----og--g at -an h-r---n -j--a--. D-- e- g--- m----- a- h-- h-- e-- k------- D-t e- g-d- m-g-e- a- h-n h-r e-n k-æ-a-t- ------------------------------------------ Det er godt mogleg at han har ein kjærast. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Hispaania keel

Hispaania keel kuulub maailma keelte hulka. See on emakeeleks rohkem kui 380 miljonile inimesele. Lisaks räägib palju inimesi hispaania keelt teise keelena. Seepärast on hispaania keel üks suurimaid keeli maailmas. See on ka tuntuim romaani keel. Hispaanlased ise kutsuvad oma keelt español'ks või castellano'ks. Sõna castellano paljastab ka hispaania keele päritolu. See arenes välja Castille' piirkonna kohalikust keelest. Enamik hispaanlasi rääkisid castellano keelt umbes 16. sajandil. Tänapäeval kasutatakse mõisteid español ja castellano ühes ja samas tähenduses. Kuid keelel võib olla ka poliitiline mõõde. Hispaania keelt hajutasid erinevad vallutused ja kolooniad. Hispaania keelt räägitakse ka Lääne-Aafrikas ja Filipiinidel. Aga kõige rohkem hispaaniakeelseid inimesi elab Ameerikas. Kesk- ja Lõuna-Ameerikas on valdavaks keeleks just hispaania keel. Samas on ka USAs hispaaniakeelsete inimeste arv tõusuteel. USAs räägib hispaania keelt umbes 50 miljonit inimest. Seda on rohkem kui Hispaanias! Ameerika hispaania keel erineb Euroopa hispaania keelest. Erinevus seisneb kõige rohkem sõnavaras ja grammatikas. Ameerikas näiteks kasutatakse erinevat minevikuvormi. Ka sõnavaras on palju erinevusi. Mõned sõnad on kasutuses vaid Ameerikas, teised aga vaid Hispaanias. Kuid Ameerikas ei ole ühtset hispaania keelt. Ameerika hispaania keelel on palju variatsioone. Hispaania keel on inglise keele järel kõige õpitum keel maailmas. Ja selle võib selgeks saada võrdlemisi kiiresti. Mis sa ootad? - ¡Vamos!