Vestmik

et Sidesõnad 1   »   nn Conjunctions 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [nittifire]

Conjunctions 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. V--t til---- -a- s-u----- reg-e. V--- t-- d-- h-- s----- å r----- V-n- t-l d-t h-r s-u-t- å r-g-e- -------------------------------- Vent til det har slutta å regne. 0
Oota kuni ma valmis olen. V--- t-l eg er---r---. V--- t-- e- e- f------ V-n- t-l e- e- f-r-i-. ---------------------- Vent til eg er ferdig. 0
Oota kuni ta tagasi tuleb. Vent t-l --n-kj----tt. V--- t-- h-- k--- a--- V-n- t-l h-n k-e- a-t- ---------------------- Vent til han kjem att. 0
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. E--v-nta--ti- hår-t mit-----tø--. E- v----- t-- h---- m--- e- t---- E- v-n-a- t-l h-r-t m-t- e- t-r-. --------------------------------- Eg ventar til håret mitt er tørt. 0
Ma ootan kuni film ära lõpeb. Eg v--t-r-ti- f-lm-- ----e-di-. E- v----- t-- f----- e- f------ E- v-n-a- t-l f-l-e- e- f-r-i-. ------------------------------- Eg ventar til filmen er ferdig. 0
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. E- --n--- til-l-s---er---øn-. E- v----- t-- l---- e- g----- E- v-n-a- t-l l-s-t e- g-ø-t- ----------------------------- Eg ventar til lyset er grønt. 0
Millal sa puhkusele sõidad? Når----se- d- p- fe-i-? N-- r----- d- p- f----- N-r r-i-e- d- p- f-r-e- ----------------------- Når reiser du på ferie? 0
Veel enne suvevaheaga? Før sum--fe-ie-? F-- s----------- F-r s-m-r-e-i-n- ---------------- Før sumarferien? 0
Jah, enne suvevaheaja algust. Ja, fø- s----f-ri-- ---yn---. J-- f-- s---------- b-------- J-, f-r s-m-r-e-i-n b-g-n-e-. ----------------------------- Ja, før sumarferien begynner. 0
Paranda katus enne, kui talv algab. Re---e---a-e- før v--teren k--m. R------ t---- f-- v------- k---- R-p-r-r t-k-t f-r v-n-e-e- k-e-. -------------------------------- Reparer taket før vinteren kjem. 0
Pese oma käed enne, kui lauda istud. Vask h--de-- f-r-du --t deg --l---rds. V--- h------ f-- d- s-- d-- t-- b----- V-s- h-n-e-e f-r d- s-t d-g t-l b-r-s- -------------------------------------- Vask hendene før du set deg til bords. 0
Sulge aken enne, kui välja lähed. L-- att g-aset-før--- --r-u-. L-- a-- g----- f-- d- g-- u-- L-t a-t g-a-e- f-r d- g-r u-. ----------------------------- Lat att glaset før du går ut. 0
Millal sa koju tuled? N-r k-e- ---hei-? N-- k--- d- h---- N-r k-e- d- h-i-? ----------------- Når kjem du heim? 0
Peale tunde? Ett-r---ul-n? E---- s------ E-t-r s-u-e-? ------------- Etter skulen? 0
Jah, peale tundide lõppu. J-,-ett-r ---s--l----- slut-. J-- e---- a- s----- e- s----- J-, e-t-r a- s-u-e- e- s-u-t- ----------------------------- Ja, etter at skulen er slutt. 0
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. E--e--u-ukk- k--n- -an--kkj- -----d----i-. E---- u----- k---- h-- i---- a------ m---- E-t-r u-u-k- k-n-e h-n i-k-e a-b-i-e m-i-. ------------------------------------------ Etter ulukka kunne han ikkje arbeide meir. 0
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. Ett-- -an-mi-ta--obb-n,---i----han -il-A-eri--. E---- h-- m---- j------ r----- h-- t-- A------- E-t-r h-n m-s-a j-b-e-, r-i-t- h-n t-l A-e-i-a- ----------------------------------------------- Etter han mista jobben, reiste han til Amerika. 0
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. Ett-r -an-re-ste-------er-k-,-vart-ha---i-. E---- h-- r----- t-- A------- v--- h-- r--- E-t-r h-n r-i-t- t-l A-e-i-a- v-r- h-n r-k- ------------------------------------------- Etter han reiste til Amerika, vart han rik. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...