Vestmik

et midagi paluma   »   nn asking for something

74 [seitsekümmend neli]

midagi paluma

midagi paluma

74 [syttifire]

asking for something

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
Kas te saaksite mul juukseid lõigata? K-n -u k-y--- håre--m--t? K-- d- k----- h---- m---- K-n d- k-y-p- h-r-t m-t-? ------------------------- Kan du klyppe håret mitt? 0
Mitte liiga lühikeseks, palun. Ikk-e f-- ----- er----s--ll. I---- f-- k---- e- d- s----- I-k-e f-r k-r-, e- d- s-i-l- ---------------------------- Ikkje for kort, er du snill. 0
Veidi lühemaks, palun. L-tt----t---, ---d- sn-ll. L--- k------- e- d- s----- L-t- k-r-a-e- e- d- s-i-l- -------------------------- Litt kortare, er du snill. 0
Kas te saaksite need pildid ilmutada? K-n--u---a-ka--e--es-e--i-eta? K-- d- f-------- d---- b------ K-n d- f-a-k-l-e d-s-e b-l-t-? ------------------------------ Kan du framkalle desse bileta? 0
Fotod on CD-plaadil. Bile---er--- CD--n. B----- e- p- C----- B-l-t- e- p- C---n- ------------------- Bileta er på CD-en. 0
Fotod on fotoaparaadis. B-le-a-e- i ---e----. B----- e- i k-------- B-l-t- e- i k-m-r-e-. --------------------- Bileta er i kameraet. 0
Kas te saaksite seda kella parandada? Kan--u re-ar-r- -e--e --o---? K-- d- r------- d---- k------ K-n d- r-p-r-r- d-n-e k-o-k-? ----------------------------- Kan du reparere denne klokka? 0
Klaas on katki. G--s-- -r ----t. G----- e- k----- G-a-e- e- k-u-t- ---------------- Glaset er knust. 0
Patarei on tühi. Batt--i-- e- t---. B-------- e- t---- B-t-e-i-t e- t-m-. ------------------ Batteriet er tomt. 0
Saaksite te seda särki triikida? Ka- du st-y-----jorta? K-- d- s----- s------- K-n d- s-r-k- s-j-r-a- ---------------------- Kan du stryke skjorta? 0
Saaksite te need püksid pesta? Ka- d--re--se-b----? K-- d- r----- b----- K-n d- r-i-s- b-k-a- -------------------- Kan du reinse buksa? 0
Saaksite te need kingad parandada? Kan-d--r-p---r--s-o-? K-- d- r------- s---- K-n d- r-p-r-r- s-o-? --------------------- Kan du reparere skoa? 0
Saaksite te mulle tuld anda? K-n--u --e-meg--y-? K-- d- g-- m-- f--- K-n d- g-e m-g f-r- ------------------- Kan du gje meg fyr? 0
Kas teil on tikke või välgumihklit? H----- -y-----k-- elle- e-- l--h--r? H-- d- f--------- e---- e-- l------- H-r d- f-r-t-k-e- e-l-r e-n l-g-t-r- ------------------------------------ Har du fyrstikker eller ein lighter? 0
Kas teil on tuhatoosi? Ha- d- -i---ske-e-e-? H-- d- e-- o--------- H-r d- e-t o-k-b-g-r- --------------------- Har du eit oskebeger? 0
Suitsetate te sigareid? Røykj-r-du--ig-rar? R------ d- s------- R-y-j-r d- s-g-r-r- ------------------- Røykjer du sigarar? 0
Suitsetate te sigarette? Rø----r----sigar----r? R------ d- s---------- R-y-j-r d- s-g-r-t-a-? ---------------------- Røykjer du sigarettar? 0
Suitsetate te piipu? Rø-k-e--du-p-p-? R------ d- p---- R-y-j-r d- p-p-? ---------------- Røykjer du pipe? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Õppimine ja lugemine

Õppimine ja lugemine kuuluvad kokku. Muidugi, on see eriti tõsi, kui õppida võõrkeeli. Kes tahab õppida uut keelt, peab palju lugema. Lugedes võõrkeelset kirjandust töötleme me terveid lauseid. Meie aju õpib sõnavara ja grammatikat kontekstis. See aitab uut sisu kergemini meelde jätta. Meie mälul on üksikuid sõnu raskem meeles pidada. Lugedes õpime, millised tähendused sõnadel võivad olla. Selle tulemusena tekib meil uue keele taju. Loomulikultei tohi võõrkeelne kirjandus liiga keeruline olla. Kaasaegsed ja kriminovellid on tihti meelelahutuslikud. Päevalehtedel on see eelis, et nad on alati päevakohased. Õppimiseks sobivad ka lasteraamatud ja koomiksid. Pildid hõlbustada uuest keelest arusaamist. Sõltumata sellest, millise kirjanduse valid - see peaks olema lõbus! Et keel oleks mitmekesine, peaks loos palju juhtuma. Kui sa ei leia midagi erilist, võid kasutada ka septsiaalseid õpikuid. Algajatele mõeldud lihtsate tekstidega raamatuid on palju. Kasuta lugemisel sõnaraamatut. Kui sa ei tea sõna tähendust, vaata see sõnaraamatust järele. Lugemine aktiveerib meie aju ja me suudame uusi asju õppida kiiremini. Kogu kõik sõnad, mida sa ei tea, ühte faili kokku. Sel moel võid antud sõnu alati üle vaadata. Abiks on ka, kui võõrad sõnad tekstis alla joonida. Siis tunnete need järgmine kord kohe ära. Su edusammud tulevad palju kiiremini, kui loed iga päev võõrkeelset teksti. Meie aju õpib kiiresti uut keelt imiteerima. Võib juhtuda, et lõpuks hakkad võõrkeeles isegi mõtlema...