Vestmik

et Omastav   »   nn Genitive

99 [üheksakümmend üheksa]

Omastav

Omastav

99 [nittini / ni og nitti]

Genitive

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti nynorsk Mängi Rohkem
minu sõbranna kass K-t--n-t-l v--i--a-mi K----- t-- v------ m- K-t-e- t-l v-n-n-a m- --------------------- Katten til veninna mi 0
minu sõbra koer Hu-d----i----n-n --n H----- t-- v---- m-- H-n-e- t-l v-n-n m-n -------------------- Hunden til venen min 0
minu laste mänguasjad Lei-ene-til ----- -i-e L------ t-- b---- m--- L-i-e-e t-l b-r-a m-n- ---------------------- Leikene til borna mine 0
See on minu kolleegi mantel. Det ---k--- -i---ol-e--en --n. D-- e- k--- t-- k-------- m--- D-t e- k-p- t-l k-l-e-a-n m-n- ------------------------------ Det er kåpa til kollegaen min. 0
See on minu kolleegi auto. D---er b-l-----l -ol----en -i-. D-- e- b---- t-- k-------- m--- D-t e- b-l-n t-l k-l-e-a-n m-n- ------------------------------- Det er bilen til kollegaen min. 0
See on minu kolleegide töö. D---er jo-be- t-- --llegae- -in. D-- e- j----- t-- k-------- m--- D-t e- j-b-e- t-l k-l-e-a-n m-n- -------------------------------- Det er jobben til kollegaen min. 0
Särgilt on nööp ära. K-a------ skjo--a-er -o--e. K------ i s------ e- b----- K-a-p-n i s-j-r-a e- b-r-e- --------------------------- Knappen i skjorta er borte. 0
Garaaži võti on kadunud. G-ras----kkelen-er ---te. G-------------- e- b----- G-r-s-e-ø-k-l-n e- b-r-e- ------------------------- Garasjenøkkelen er borte. 0
Ülemuse arvuti on katki. D--ama-ki-a --l sje--n-e- --d--ag-. D---------- t-- s----- e- ø-------- D-t-m-s-i-a t-l s-e-e- e- ø-d-l-g-. ----------------------------------- Datamaskina til sjefen er øydelagt. 0
Kes on tüdruku vanemad? K-a- -- -or-l--- -i----nt-? K--- e- f------- t-- j----- K-a- e- f-r-l-r- t-l j-n-a- --------------------------- Kvar er foreldra til jenta? 0
Kuidas saan ma tema vanemate maja juurde? Kor-e-s k--- eg--il huset---- fo------ hennar? K------ k--- e- t-- h---- t-- f------- h------ K-r-e-s k-e- e- t-l h-s-t t-l f-r-l-r- h-n-a-? ---------------------------------------------- Korleis kjem eg til huset til foreldra hennar? 0
Maja asub tänava lõpus. H-se--er-- e--e- -v g--a. H---- e- i e---- a- g---- H-s-t e- i e-d-n a- g-t-. ------------------------- Huset er i enden av gata. 0
Mis on Šveitsi pealinn? Kva h-------o-ud----e- i-S-e-t-? K-- h----- h---------- i S------ K-a h-i-e- h-v-d-t-d-n i S-e-t-? -------------------------------- Kva heiter hovudstaden i Sveits? 0
Mis on selle raamatu pealkiri? K-a er-t-t-e-e--------a? K-- e- t------- p- b---- K-a e- t-t-e-e- p- b-k-? ------------------------ Kva er tittelen på boka? 0
Mis on naabri laste nimed? K-a ----er--orna---------en? K-- h----- b---- t-- n------ K-a h-i-e- b-r-a t-l n-b-e-? ---------------------------- Kva heiter borna til naboen? 0
Millal on lastel koolivaheaeg? Nå---r-s---efe-ie- -i- b-r--?-N---har skule--r-a f-rie? N-- e- s---------- t-- b----- N-- h-- s--------- f----- N-r e- s-u-e-e-i-n t-l b-r-a- N-r h-r s-u-e-o-n- f-r-e- ------------------------------------------------------- Når er skuleferien til borna? Når har skuleborna ferie? 0
Millal on arsti vastuvõtuajad? Nå--e- k-n-orti-- --- do-t--e-? N-- e- k--------- t-- d-------- N-r e- k-n-o-t-d- t-l d-k-e-e-? ------------------------------- Når er kontortida til dokteren? 0
Millal on muuseumi lahtiolekuajad? N-- er-o-n-ngstidene --- m--ee---Nå---- m-see- -pe? N-- e- o------------ t-- m------ N-- e- m----- o--- N-r e- o-n-n-s-i-e-e t-l m-s-e-? N-r e- m-s-e- o-e- --------------------------------------------------- Når er opningstidene til museet? Når er museet ope? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Parem keskendumine = tõhusam õpe

Õppimiseks on meil vaja keskenduda. Kogu tähelepanu peab olema ühel kindlal asjal. Keskendumisvõime ei ole päritav. Keskendumist tuleb õppida. Tavaliselt toimub see lasteaias ja koolis. Kuueaastaselt suudavad lapsed keskenduda umbes 15 minutit. 14-aastased noored suudavad keskenduda kaks korda sama kaua. Täiskasvanu keskendumisvõime kestab 45 minutit. Pärast vastavat aega tähelepanu hajub. Õppija huvi materjali vastu kaob. Tekkida võib ka väsimus ja stress. Selle tulemusena muutub õppimine aina raskemaks. Materjal ei jää enam hästi meelde. Kuid keskendumisvõimet saab parandada! Oluline on, et enne õppimist oleks inimene välja puhanud. Kui õppur on väsinud, suudab ta keskenduda lühikest aega. Meie aju teeb väsinuna rohkem vigu. Meie emotsioonid mõjutavad samuti keskendumist. Inimene, kes soovib õppida tõhusalt, peaks tundma end neutraalselt. Liiga palju positiivseid või negatiivseid emotsioone segavad õppimist. Muidugi pole alati võimalik oma tundeid kontrollida. Kuid saad proovida neid õppimise ajal eirata. Inimene, kes soovib keskenduda, peab olema motiveeritud. Õppides peab alati püüdlema mingi eesmärgi suunas. Ainult siis on meie aju võimeline keskenduma. Tõhusaks keskendumiseks on oluline ka vaikne keskkond. Lisaks, joo õppimise ajal palju vett; see hoiab sind ärkvel. Kõike seda meeles pidades suudate kindlasti kauem keskenduda!