Vestmik

et Töö   »   nl Werken

55 [viiskümmend viis]

Töö

Töö

55 [vijfenvijftig]

Werken

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
Mis on teie elukutse? W-- vo---w-r- do-t--? Wat voor werk doet u? W-t v-o- w-r- d-e- u- --------------------- Wat voor werk doet u? 0
Mu mees on arst. M-j---an---r-- -----rt-. Mijn man werkt als arts. M-j- m-n w-r-t a-s a-t-. ------------------------ Mijn man werkt als arts. 0
Ma töötan poole kohaga meditsiiniõena. I--werk p-rtt--e -l-----pl--g-t--. Ik werk parttime als verpleegster. I- w-r- p-r-t-m- a-s v-r-l-e-s-e-. ---------------------------------- Ik werk parttime als verpleegster. 0
Varsti saame me pensionit. W-j zu-l-n-ga-- o---p--sioe---ntva-g--. Wij zullen gauw ons pensioen ontvangen. W-j z-l-e- g-u- o-s p-n-i-e- o-t-a-g-n- --------------------------------------- Wij zullen gauw ons pensioen ontvangen. 0
Kuid maksud on kõrged. M--- ---be-ast-n--n--i-n--o-g. Maar de belastingen zijn hoog. M-a- d- b-l-s-i-g-n z-j- h-o-. ------------------------------ Maar de belastingen zijn hoog. 0
Ja tervisekindlustus on ka kõrge. E- -e---e--ekost-----zeke-in- i--du--. En de ziektekostenverzekering is duur. E- d- z-e-t-k-s-e-v-r-e-e-i-g i- d-u-. -------------------------------------- En de ziektekostenverzekering is duur. 0
Kelleks sa saada tahad? Wat wil--e----de-? Wat wil je worden? W-t w-l j- w-r-e-? ------------------ Wat wil je worden? 0
Ma tahan inseneriks saada. Ik---- gr----i-geni----wo--e-. Ik wil graag ingenieur worden. I- w-l g-a-g i-g-n-e-r w-r-e-. ------------------------------ Ik wil graag ingenieur worden. 0
Ma tahan ülikoolis õppida. I---i- --ar -e-u--v-rs--e-t gaa-. Ik wil naar de universiteit gaan. I- w-l n-a- d- u-i-e-s-t-i- g-a-. --------------------------------- Ik wil naar de universiteit gaan. 0
Ma olen praktikant. Ik---n --a------. Ik ben stagiaire. I- b-n s-a-i-i-e- ----------------- Ik ben stagiaire. 0
Ma ei teeni palju. Ik-verdi----ie- ----. Ik verdien niet veel. I- v-r-i-n n-e- v-e-. --------------------- Ik verdien niet veel. 0
Ma teen praktikat välismaal. I- ---- -t-g- in h-- b-it------. Ik loop stage in het buitenland. I- l-o- s-a-e i- h-t b-i-e-l-n-. -------------------------------- Ik loop stage in het buitenland. 0
See on minu ülemus. D----s --jn-b--s. Dit is mijn baas. D-t i- m-j- b-a-. ----------------- Dit is mijn baas. 0
Mul on meeldivad kolleegid. Ik -------k--co----a’-. Ik heb leuke collega’s. I- h-b l-u-e c-l-e-a-s- ----------------------- Ik heb leuke collega’s. 0
Lõuna ajal käime me alati sööklas. We ---- i--e-e mi--ag ------- ka---n-. We gaan iedere middag naar de kantine. W- g-a- i-d-r- m-d-a- n-a- d- k-n-i-e- -------------------------------------- We gaan iedere middag naar de kantine. 0
Ma otsin töökohta. I---e- o- --ek-na-r-ee- --an. Ik ben op zoek naar een baan. I- b-n o- z-e- n-a- e-n b-a-. ----------------------------- Ik ben op zoek naar een baan. 0
Ma olen juba aasta olnud töötu. Ik be- al-een -aa- we-klo-s. Ik ben al een jaar werkloos. I- b-n a- e-n j-a- w-r-l-o-. ---------------------------- Ik ben al een jaar werkloos. 0
Selles riigis on liiga palju töötuid. Er zijn--- --le w-r-lo--n i- ----la--. Er zijn te vele werklozen in dit land. E- z-j- t- v-l- w-r-l-z-n i- d-t l-n-. -------------------------------------- Er zijn te vele werklozen in dit land. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Mälu vajab kõnet

Enamik inimesi mäletavad oma esimest koolipäeva. Kuid sellest varasemat aega nad enam ei mäleta. Oma esimestest eluaastatest mäletame me väga vähe. Aga miks see nii on? Miks me ei mäleta seda, mida beebina kogesime? Põhjuseks on meie areng. Umbes samal ajal arenesid ka meie kõne ja mälu. Ja selleks, et midagi mäletada, vajab inimene kõnet. See tähendab, et meil peab olema sõnad sellele, mida me kogeme. Teadlased on teinud lastega mitmesuguseid selleteemalisi katseid. Seejuures tegid nad huvitava avastuse. Niipea, kui lapsed õpivad rääkima, unustavad nad kõik, mis oli enne. Kõne algus on seega mälu algus. Lapsed õpivad esimese kolme eluaasta jooksul väga palju. Nad kogevad iga päev uusi asju. Selles eas on neil ka palju väga olulisi kogemusi. Kõik kaob sellegi poolest. Psühholoogid nimetavad seda nähtust infantiilseks amneesiaks. Alles jäävad vaid mälestused, millele lapsel on olemas sõna. Isiklikke kogemusi säilitab Autobiograafiline mälu. See toimib nagu päevik. Kõik, mis on meie elus oluline, pannakse sinna kirja. Niisiis loob autobiograafilise mälu meie identiteeti. Kuid selle areng sõltub emakeele õppimisest. Ja meie mälu on võimalik aktiveerida ainult meie kõne abil. Asjad, mis me beebina õpima, ei kao loomulikult täiesti ära. Nad on salvestatud kusagil meie ajus. Me lihtsalt ei pääse neile enam ligi... - kurb, kas pole?