Vestmik

et Töö   »   sv Arbeta

55 [viiskümmend viis]

Töö

Töö

55 [femtiofem]

Arbeta

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Mis on teie elukutse? V-- ha- -- --- -r--? V-- h-- n- f-- y---- V-d h-r n- f-r y-k-? -------------------- Vad har ni för yrke? 0
Mu mees on arst. Mi- -an ä---äk--e -i-l --ke-. M-- m-- ä- l----- t--- y----- M-n m-n ä- l-k-r- t-l- y-k-t- ----------------------------- Min man är läkare till yrket. 0
Ma töötan poole kohaga meditsiiniõena. J-g------a- d-l--d-som-sju--k--ers-a. J-- a------ d----- s-- s------------- J-g a-b-t-r d-l-i- s-m s-u-s-ö-e-s-a- ------------------------------------- Jag arbetar deltid som sjuksköterska. 0
Varsti saame me pensionit. Snart --r -i---n-io-. S---- f-- v- p------- S-a-t f-r v- p-n-i-n- --------------------- Snart får vi pension. 0
Kuid maksud on kõrged. M-- sk-tt-r-- ä- hög-. M-- s-------- ä- h---- M-n s-a-t-r-a ä- h-g-. ---------------------- Men skatterna är höga. 0
Ja tervisekindlustus on ka kõrge. Oc---ju----sä--ing-- -r--ög. O-- s--------------- ä- h--- O-h s-u-f-r-ä-r-n-e- ä- h-g- ---------------------------- Och sjukförsäkringen är hög. 0
Kelleks sa saada tahad? V-d---ll--- --i? V-- v--- d- b--- V-d v-l- d- b-i- ---------------- Vad vill du bli? 0
Ma tahan inseneriks saada. J-g -ill b----n--n-ö-. J-- v--- b-- i-------- J-g v-l- b-i i-g-n-ö-. ---------------------- Jag vill bli ingenjör. 0
Ma tahan ülikoolis õppida. J-g v-ll-----era-p-----v--s---t. J-- v--- s------ p- u----------- J-g v-l- s-u-e-a p- u-i-e-s-t-t- -------------------------------- Jag vill studera på universitet. 0
Ma olen praktikant. Jag är p-ak-ik--t. J-- ä- p---------- J-g ä- p-a-t-k-n-. ------------------ Jag är praktikant. 0
Ma ei teeni palju. J-- -j-nar i--e --c---. J-- t----- i--- m------ J-g t-ä-a- i-t- m-c-e-. ----------------------- Jag tjänar inte mycket. 0
Ma teen praktikat välismaal. Jag--r--tis-r---ut-m---d-. J-- p---------- u--------- J-g p-a-t-s-r-r u-o-l-n-s- -------------------------- Jag praktiserar utomlands. 0
See on minu ülemus. De---ä-----mi- c-ef. D-- d-- ä- m-- c---- D-t d-r ä- m-n c-e-. -------------------- Det där är min chef. 0
Mul on meeldivad kolleegid. Ja- -ar ---vl-g---ollego-. J-- h-- t------- k-------- J-g h-r t-e-l-g- k-l-e-o-. -------------------------- Jag har trevliga kollegor. 0
Lõuna ajal käime me alati sööklas. Vid -u----id---r--i all-id-t-ll-per--n--re--au-a-g--. V-- l------- g-- v- a----- t--- p-------------------- V-d l-n-h-i- g-r v- a-l-i- t-l- p-r-o-a-r-s-a-r-n-e-. ----------------------------------------------------- Vid lunchtid går vi alltid till personalrestaurangen. 0
Ma otsin töökohta. Ja----ker e--an--ällni-g. J-- s---- e- a----------- J-g s-k-r e- a-s-ä-l-i-g- ------------------------- Jag söker en anställning. 0
Ma olen juba aasta olnud töötu. J-g h---v--it----et--ös - ett -r. J-- h-- v---- a-------- i e-- å-- J-g h-r v-r-t a-b-t-l-s i e-t å-. --------------------------------- Jag har varit arbetslös i ett år. 0
Selles riigis on liiga palju töötuid. I-det hä- la-d---fi-ns-d---a----för -å-ga--r--t--ö--. I d-- h-- l----- f---- d-- a--- f-- m---- a---------- I d-t h-r l-n-e- f-n-s d-t a-l- f-r m-n-a a-b-t-l-s-. ----------------------------------------------------- I det här landet finns det allt för många arbetslösa. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Mälu vajab kõnet

Enamik inimesi mäletavad oma esimest koolipäeva. Kuid sellest varasemat aega nad enam ei mäleta. Oma esimestest eluaastatest mäletame me väga vähe. Aga miks see nii on? Miks me ei mäleta seda, mida beebina kogesime? Põhjuseks on meie areng. Umbes samal ajal arenesid ka meie kõne ja mälu. Ja selleks, et midagi mäletada, vajab inimene kõnet. See tähendab, et meil peab olema sõnad sellele, mida me kogeme. Teadlased on teinud lastega mitmesuguseid selleteemalisi katseid. Seejuures tegid nad huvitava avastuse. Niipea, kui lapsed õpivad rääkima, unustavad nad kõik, mis oli enne. Kõne algus on seega mälu algus. Lapsed õpivad esimese kolme eluaasta jooksul väga palju. Nad kogevad iga päev uusi asju. Selles eas on neil ka palju väga olulisi kogemusi. Kõik kaob sellegi poolest. Psühholoogid nimetavad seda nähtust infantiilseks amneesiaks. Alles jäävad vaid mälestused, millele lapsel on olemas sõna. Isiklikke kogemusi säilitab Autobiograafiline mälu. See toimib nagu päevik. Kõik, mis on meie elus oluline, pannakse sinna kirja. Niisiis loob autobiograafilise mälu meie identiteeti. Kuid selle areng sõltub emakeele õppimisest. Ja meie mälu on võimalik aktiveerida ainult meie kõne abil. Asjad, mis me beebina õpima, ei kao loomulikult täiesti ära. Nad on salvestatud kusagil meie ajus. Me lihtsalt ei pääse neile enam ligi... - kurb, kas pole?