Vestmik

et Omadussõnad 3   »   sr Придеви 3

80 [kaheksakümmend]

Omadussõnad 3

Omadussõnad 3

80 [осамдесет]

80 [osamdeset]

Придеви 3

[Pridevi 3]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti serbia Mängi Rohkem
Tal on koer. О-а--ма -са. О-- и-- п--- О-а и-а п-а- ------------ Она има пса. 0
O-a-i-- ---. O-- i-- p--- O-a i-a p-a- ------------ Ona ima psa.
See koer on suur. П-- ----е-и-. П-- ј- в----- П-с ј- в-л-к- ------------- Пас је велик. 0
P---j- -e-ik. P-- j- v----- P-s j- v-l-k- ------------- Pas je velik.
Tal on suur koer. Он- им--ве----г -с-. О-- и-- в------ п--- О-а и-а в-л-к-г п-а- -------------------- Она има великог пса. 0
O------ ve-ikog-p-a. O-- i-- v------ p--- O-a i-a v-l-k-g p-a- -------------------- Ona ima velikog psa.
Tal on maja. Он--им- кућ-. О-- и-- к---- О-а и-а к-ћ-. ------------- Она има кућу. 0
O-- ---------. O-- i-- k----- O-a i-a k-c-u- -------------- Ona ima kuću.
See maja on väike. Ку-а ј- ---а. К--- ј- м---- К-ћ- ј- м-л-. ------------- Кућа је мала. 0
Kuć- je mala. K---- j- m---- K-c-a j- m-l-. -------------- Kuća je mala.
Tal on väike maja. Он---м- -а---ку-у. О-- и-- м--- к---- О-а и-а м-л- к-ћ-. ------------------ Она има малу кућу. 0
O-- -ma-malu----́u. O-- i-- m--- k----- O-a i-a m-l- k-c-u- ------------------- Ona ima malu kuću.
Ta elab hotellis. О- с--ну---у х-----. О- с------ у х------ О- с-а-у-е у х-т-л-. -------------------- Он станује у хотелу. 0
O--s---uj--u--ote-u. O- s------ u h------ O- s-a-u-e u h-t-l-. -------------------- On stanuje u hotelu.
See hotell on odav. Хо--л -е------н. Х---- ј- ј------ Х-т-л ј- ј-ф-и-. ---------------- Хотел је јефтин. 0
H---- -- -ef---. H---- j- j------ H-t-l j- j-f-i-. ---------------- Hotel je jeftin.
Ta elab odavas hotellis. Он-с--нује у -ефт-но- х-----. О- с------ у ј------- х------ О- с-а-у-е у ј-ф-и-о- х-т-л-. ----------------------------- Он станује у јефтином хотелу. 0
On sta--je-u -eftin-m -ot-l-. O- s------ u j------- h------ O- s-a-u-e u j-f-i-o- h-t-l-. ----------------------------- On stanuje u jeftinom hotelu.
Tal on auto. О----а--у-о. О- и-- а---- О- и-а а-т-. ------------ Он има ауто. 0
On im--a-t-. O- i-- a---- O- i-a a-t-. ------------ On ima auto.
See auto on kallis. А-т- ј- ску--. А--- ј- с----- А-т- ј- с-у-о- -------------- Ауто је скупо. 0
A-t--j- sku--. A--- j- s----- A-t- j- s-u-o- -------------- Auto je skupo.
Tal on kallis auto. О- и-а----п-----о. О- и-- с---- а---- О- и-а с-у-о а-т-. ------------------ Он има скупо ауто. 0
On ima sku-- aut-. O- i-- s---- a---- O- i-a s-u-o a-t-. ------------------ On ima skupo auto.
Ta loeb romaani. Он чита-роман. О- ч--- р----- О- ч-т- р-м-н- -------------- Он чита роман. 0
O- --t--r---n. O- č--- r----- O- č-t- r-m-n- -------------- On čita roman.
See romaan on igav. Ро--н--е----адан. Р---- ј- д------- Р-м-н ј- д-с-д-н- ----------------- Роман је досадан. 0
R-man--e-do----n. R---- j- d------- R-m-n j- d-s-d-n- ----------------- Roman je dosadan.
Ta loeb igavat romaani. Он--и-- доса-а----м-н. О- ч--- д------ р----- О- ч-т- д-с-д-н р-м-н- ---------------------- Он чита досадан роман. 0
On-č--- ---ada--r-ma-. O- č--- d------ r----- O- č-t- d-s-d-n r-m-n- ---------------------- On čita dosadan roman.
Ta vaatab filmi. Она-гле-- фи-м. О-- г---- ф---- О-а г-е-а ф-л-. --------------- Она гледа филм. 0
O---g---a --lm. O-- g---- f---- O-a g-e-a f-l-. --------------- Ona gleda film.
See film on põnev. Ф-л- ј----будљ--. Ф--- ј- у-------- Ф-л- ј- у-б-д-и-. ----------------- Филм је узбудљив. 0
F-l- -- u--u-lj-v. F--- j- u--------- F-l- j- u-b-d-j-v- ------------------ Film je uzbudljiv.
Ta vaatab põnevat filmi. О---гледа -з--дљ---ф---. О-- г---- у------- ф---- О-а г-е-а у-б-д-и- ф-л-. ------------------------ Она гледа узбудљив филм. 0
O-a-g-e-a--zb-d---- fil-. O-- g---- u-------- f---- O-a g-e-a u-b-d-j-v f-l-. ------------------------- Ona gleda uzbudljiv film.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Akadeemikute keel

Akadeemikute keel on omaette keel. Seda kasutatakse teatud aruteludes. Samuti kasutatakse antud keelt akadeemiliste publikatsioonide kirjutamisel. Varasemal ajal on eksisteerinud ka ühtsed akadeemilised keeled. Euroopa aladel domineeris akadeemilises maailmad väga kaua aega ladina keel. Tänapäeval on aga kõige olulisemaks akadeemiliseks keeleks inglise keel. Akadeemiline keel on üks tavakeele vormidest. Nad sisaldavad palju spetsiifilisi termineid. Kõige olulisemateks omadusteks on standardiseerimine ja formuleerimine. Mõned arvavad, et akadeemikud räägivad arusaamatult keeruliselt meelega. Kui miski on keeruline, tundub see kohe ka haritum. Samas keskendub akadeemiline maailm tihti just tõele. Seepärast peaks akadeemiline keel olema neutraalne. Ilustavas kõnes ei ole kohta retoorikale. Samas on liiga keerulisest keelest tuua palju näiteid. Ja tundub, et inimest huvitab keeruline keel! Uuringud näitavad, et me usaldame keerulist keelt rohkem. Katsealused pidid vastame mõnele küsimusele. Küsimustele tuli valida mitme variandi hulgast õige vastus. Mõned vastused olid sõnastatud lihtsalt, teised äärmiselt keerukalt Enamik katsealuseid valisid keerulisemad vastused. Kuid antud laused ei olnud üldse loogilised. Katsealulseid pettis keelekasutus. Kuigi lause sisu oli absurdne, avaldas keerukas sõnastus katsealustele muljet. Keeruka keelekasutusega tekst ei ole aga alati kunst. Inimene võib õppida väljendama lihtsat sisu väga keerukas keeles. Aga väljendada keerukat asja lihtsalt on hoopis teine lugu. Mõnikord on hoopis lihtne väga keeruline....