Vestmik

et Minevik 1   »   sv Förfluten tid 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [åttoiett]

Förfluten tid 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
kirjutama sk--va s----- s-r-v- ------ skriva 0
Ta kirjutas kirja. Han skr-v-ett-br-v. H-- s---- e-- b---- H-n s-r-v e-t b-e-. ------------------- Han skrev ett brev. 0
Ja tema kirjutas kaardi. Oc- --n-skrev -t- k-rt. O-- h-- s---- e-- k---- O-h h-n s-r-v e-t k-r-. ----------------------- Och hon skrev ett kort. 0
lugema lä-a l--- l-s- ---- läsa 0
Ta luges ajakirja. H-n-lä-te -- veckotid---g. H-- l---- e- v------------ H-n l-s-e e- v-c-o-i-n-n-. -------------------------- Han läste en veckotidning. 0
Ja ta luges raamatut. O-h--o- l--te--n---k. O-- h-- l---- e- b--- O-h h-n l-s-e e- b-k- --------------------- Och hon läste en bok. 0
võtma -a t- t- -- ta 0
Ta võttis sigareti. Ha- t-g -- c---r--t. H-- t-- e- c-------- H-n t-g e- c-g-r-t-. -------------------- Han tog en cigarett. 0
Ta võttis tüki šokolaadi. Ho- t-- --------hok---. H-- t-- e- b-- c------- H-n t-g e- b-t c-o-l-d- ----------------------- Hon tog en bit choklad. 0
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. Han---r -trog--- --- --n-v-r tr--en. H-- v-- o------- m-- h-- v-- t------ H-n v-r o-r-g-n- m-n h-n v-r t-o-e-. ------------------------------------ Han var otrogen, men hon var trogen. 0
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. Ha- --r-------en--on-v-r -li---. H-- v-- l--- m-- h-- v-- f------ H-n v-r l-t- m-n h-n v-r f-i-i-. -------------------------------- Han var lat, men hon var flitig. 0
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. H-n--a------i-, m-n h-n--a--r-k. H-- v-- f------ m-- h-- v-- r--- H-n v-r f-t-i-, m-n h-n v-r r-k- -------------------------------- Han var fattig, men hon var rik. 0
Tal ei olnud raha vaid võlad. H-- -a------- -e-g-r- -----sk--der. H-- h--- i--- p------ u--- s------- H-n h-d- i-g- p-n-a-, u-a- s-u-d-r- ----------------------------------- Han hade inga pengar, utan skulder. 0
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. Han -a-- int--t-r, uta------. H-- h--- i--- t--- u--- o---- H-n h-d- i-t- t-r- u-a- o-u-. ----------------------------- Han hade inte tur, utan otur. 0
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. Ha---a-e-ingen fr-mgå-g- u--n mo--å-g. H-- h--- i---- f-------- u--- m------- H-n h-d- i-g-n f-a-g-n-, u-a- m-t-å-g- -------------------------------------- Han hade ingen framgång, utan motgång. 0
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. Han--a--i--e---jd,---a- mi-sn-j-. H-- v-- i--- n---- u--- m-------- H-n v-r i-t- n-j-, u-a- m-s-n-j-. --------------------------------- Han var inte nöjd, utan missnöjd. 0
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. H-- va---n-e---cklig, -tan------l-g. H-- v-- i--- l------- u--- o-------- H-n v-r i-t- l-c-l-g- u-a- o-y-k-i-. ------------------------------------ Han var inte lycklig, utan olycklig. 0
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. Ha- v-- int-------ti-k, -t-n-o-ym-atisk. H-- v-- i--- s--------- u--- o---------- H-n v-r i-t- s-m-a-i-k- u-a- o-y-p-t-s-. ---------------------------------------- Han var inte sympatisk, utan osympatisk. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...