Vestmik

et Minevik 1   »   nl Verleden tijd 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [eenentachtig]

Verleden tijd 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti hollandi Mängi Rohkem
kirjutama s-h-ij-en schrijven s-h-i-v-n --------- schrijven 0
Ta kirjutas kirja. H-- s----e---en br-ef. Hij schreef een brief. H-j s-h-e-f e-n b-i-f- ---------------------- Hij schreef een brief. 0
Ja tema kirjutas kaardi. E--z-- --h---f e-- kaa-t. En zij schreef een kaart. E- z-j s-h-e-f e-n k-a-t- ------------------------- En zij schreef een kaart. 0
lugema le--n lezen l-z-n ----- lezen 0
Ta luges ajakirja. Hij l-s e----ij--ch-if-. Hij las een tijdschrift. H-j l-s e-n t-j-s-h-i-t- ------------------------ Hij las een tijdschrift. 0
Ja ta luges raamatut. En z-- -a--ee- ----. En zij las een boek. E- z-j l-s e-n b-e-. -------------------- En zij las een boek. 0
võtma n-men nemen n-m-n ----- nemen 0
Ta võttis sigareti. H-j--a--e----i--re-. Hij nam een sigaret. H-j n-m e-n s-g-r-t- -------------------- Hij nam een sigaret. 0
Ta võttis tüki šokolaadi. Zi- -am e-----uk c----l-. Zij nam een stuk chocola. Z-j n-m e-n s-u- c-o-o-a- ------------------------- Zij nam een stuk chocola. 0
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. Hij-wa--o-trouw- maa--z-- -a- ----w. Hij was ontrouw, maar zij was trouw. H-j w-s o-t-o-w- m-a- z-j w-s t-o-w- ------------------------------------ Hij was ontrouw, maar zij was trouw. 0
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. Hij --s-lu---ma-r--i- -as ijv-ri-. Hij was lui, maar zij was ijverig. H-j w-s l-i- m-a- z-j w-s i-v-r-g- ---------------------------------- Hij was lui, maar zij was ijverig. 0
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. Hi----s--r----a-- zij --- -ij-. Hij was arm, maar zij was rijk. H-j w-s a-m- m-a- z-j w-s r-j-. ------------------------------- Hij was arm, maar zij was rijk. 0
Tal ei olnud raha vaid võlad. H----a- g-e---e-d,-m--- -c-u----. Hij had geen geld, maar schulden. H-j h-d g-e- g-l-, m-a- s-h-l-e-. --------------------------------- Hij had geen geld, maar schulden. 0
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. H-----d ge-n --l-k- ---- pe-h. Hij had geen geluk, maar pech. H-j h-d g-e- g-l-k- m-a- p-c-. ------------------------------ Hij had geen geluk, maar pech. 0
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. H-j -ad-g----suc--s---a-- --g-nsla-. Hij had geen succes, maar tegenslag. H-j h-d g-e- s-c-e-, m-a- t-g-n-l-g- ------------------------------------ Hij had geen succes, maar tegenslag. 0
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. Hi---a- -ie--te-re-----maar-o-t-v---en. Hij was niet tevreden, maar ontevreden. H-j w-s n-e- t-v-e-e-, m-a- o-t-v-e-e-. --------------------------------------- Hij was niet tevreden, maar ontevreden. 0
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. Hi--w-- --et-g-l----g--ma-r--ng--ukk-g. Hij was niet gelukkig, maar ongelukkig. H-j w-s n-e- g-l-k-i-, m-a- o-g-l-k-i-. --------------------------------------- Hij was niet gelukkig, maar ongelukkig. 0
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. H-j --- ni-t--ym--th-ek, -aa-----ymp--h-e-. Hij was niet sympathiek, maar onsympathiek. H-j w-s n-e- s-m-a-h-e-, m-a- o-s-m-a-h-e-. ------------------------------------------- Hij was niet sympathiek, maar onsympathiek. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...