Vestmik

et Minevik 1   »   be Прошлы час 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [восемдзесят адзін]

81 [vosemdzesyat adzіn]

Прошлы час 1

[Proshly chas 1]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti valgevene Mängi Rohkem
kirjutama пі-аць п----- п-с-ц- ------ пісаць 0
pіsats’ p------ p-s-t-’ ------- pіsats’
Ta kirjutas kirja. Ё- п-саў --ст. Ё- п---- л---- Ё- п-с-ў л-с-. -------------- Ён пісаў ліст. 0
E- p-s-u----t. E- p---- l---- E- p-s-u l-s-. -------------- En pіsau lіst.
Ja tema kirjutas kaardi. А--н- пісала---шт-ўк-. А я-- п----- п-------- А я-а п-с-л- п-ш-о-к-. ---------------------- А яна пісала паштоўку. 0
A-y-----і---a --sh---ku. A y--- p----- p--------- A y-n- p-s-l- p-s-t-u-u- ------------------------ A yana pіsala pashtouku.
lugema ч-т--ь ч----- ч-т-ц- ------ чытаць 0
ch--at-’ c------- c-y-a-s- -------- chytats’
Ta luges ajakirja. Ё- чы--ў ч-со--с. Ё- ч---- ч------- Ё- ч-т-ў ч-с-п-с- ----------------- Ён чытаў часопіс. 0
E- c--t-u-chasop--. E- c----- c-------- E- c-y-a- c-a-o-і-. ------------------- En chytau chasopіs.
Ja ta luges raamatut. А --- ---ал- кн---. А я-- ч----- к----- А я-а ч-т-л- к-і-у- ------------------- А яна чытала кнігу. 0
A y-na c---a-a --іgu. A y--- c------ k----- A y-n- c-y-a-a k-і-u- --------------------- A yana chytala knіgu.
võtma уз-ць у---- у-я-ь ----- узяць 0
uzya-s’ u------ u-y-t-’ ------- uzyats’
Ta võttis sigareti. Ён -------гарэту. Ё- у--- ц-------- Ё- у-я- ц-г-р-т-. ----------------- Ён узяў цыгарэту. 0
En-u-ya- -s-g-r-tu. E- u---- t--------- E- u-y-u t-y-a-e-u- ------------------- En uzyau tsygaretu.
Ta võttis tüki šokolaadi. Ян---зял--кавал-- -ака----. Я-- ў---- к------ ш-------- Я-а ў-я-а к-в-л-к ш-к-л-д-. --------------------------- Яна ўзяла кавалак шакаладу. 0
Y--- -z-a-- k--------h-kaladu. Y--- u----- k------ s--------- Y-n- u-y-l- k-v-l-k s-a-a-a-u- ------------------------------ Yana uzyala kavalak shakaladu.
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. Ён б-ў --вер-----ле-ян- -ы----е-на-. Ё- б-- н------- а-- я-- б--- в------ Ё- б-ў н-в-р-ы- а-е я-а б-л- в-р-а-. ------------------------------------ Ён быў няверны, але яна была верная. 0
E- b-u n--verny, -l-------------ernaya. E- b-- n-------- a-- y--- b--- v------- E- b-u n-a-e-n-, a-e y-n- b-l- v-r-a-a- --------------------------------------- En byu nyaverny, ale yana byla vernaya.
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. Ё---ыў ----вы, ----яна-б-л--с---анная. Ё- б-- л------ а-- я-- б--- с--------- Ё- б-ў л-н-в-, а-е я-а б-л- с-а-а-н-я- -------------------------------------- Ён быў лянівы, але яна была старанная. 0
E- by---ya--vy- -l- y-n--b-la --ar-nn-y-. E- b-- l------- a-- y--- b--- s---------- E- b-u l-a-і-y- a-e y-n- b-l- s-a-a-n-y-. ----------------------------------------- En byu lyanіvy, ale yana byla starannaya.
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. Ё- б-----дны, а---------л----га--я. Ё- б-- б----- а-- я-- б--- б------- Ё- б-ў б-д-ы- а-е я-а б-л- б-г-т-я- ----------------------------------- Ён быў бедны, але яна была багатая. 0
En byu be-n-,-a-e --na-b--- -aga--y-. E- b-- b----- a-- y--- b--- b-------- E- b-u b-d-y- a-e y-n- b-l- b-g-t-y-. ------------------------------------- En byu bedny, ale yana byla bagataya.
Tal ei olnud raha vaid võlad. У я-о ------о-гро---- ----лі-пазы--. У я-- н- б--- г------ а б--- п------ У я-о н- б-л- г-о-а-, а б-л- п-з-к-. ------------------------------------ У яго не было грошай, а былі пазыкі. 0
U-ya-- -e b--o-----hay, --byl--pa----. U y--- n- b--- g------- a b--- p------ U y-g- n- b-l- g-o-h-y- a b-l- p-z-k-. -------------------------------------- U yago ne bylo groshay, a bylі pazykі.
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. У---о -е---ло ш--ц-в-ння, --бы-- --ў-а-ы. У я-- н- б--- ш---------- а б--- н------- У я-о н- б-л- ш-н-а-а-н-, а б-л- н-ў-а-ы- ----------------------------------------- У яго не было шанцавання, а былі няўдачы. 0
U y--- -- byl----an----a----- - -y-- nyau--c--. U y--- n- b--- s------------- a b--- n--------- U y-g- n- b-l- s-a-t-a-a-n-a- a b-l- n-a-d-c-y- ----------------------------------------------- U yago ne bylo shantsavannya, a bylі nyaudachy.
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. У я-о-н- ---о п-с--х--- а---л- -ра----. У я-- н- б--- п-------- а б--- п------- У я-о н- б-л- п-с-е-а-, а б-л- п-а-а-ы- --------------------------------------- У яго не было поспехаў, а былі правалы. 0
U-y-go -----lo -o--e-hau, ----lі-pra--ly. U y--- n- b--- p--------- a b--- p------- U y-g- n- b-l- p-s-e-h-u- a b-l- p-a-a-y- ----------------------------------------- U yago ne bylo pospekhau, a bylі pravaly.
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. Ё- -е -ы----д-----ны- - -ыў-н---да-о-ены. Ё- н- б-- з---------- а б-- н------------ Ё- н- б-ў з-д-в-л-н-, а б-ў н-з-д-в-л-н-. ----------------------------------------- Ён не быў задаволены, а быў незадаволены. 0
E- n----u-za-av-----,-a -yu-ne--da---en-. E- n- b-- z---------- a b-- n------------ E- n- b-u z-d-v-l-n-, a b-u n-z-d-v-l-n-. ----------------------------------------- En ne byu zadavoleny, a byu nezadavoleny.
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. Ё---е --ў --а--ів-,----ыў---ш--с--. Ё- н- б-- ш-------- а б-- н-------- Ё- н- б-ў ш-а-л-в-, а б-ў н-ш-а-н-. ----------------------------------- Ён не быў шчаслівы, а быў няшчасны. 0
E--ne --u-shc---l-v-, - -y- --as-ch---y. E- n- b-- s---------- a b-- n----------- E- n- b-u s-c-a-l-v-, a b-u n-a-h-h-s-y- ---------------------------------------- En ne byu shchaslіvy, a byu nyashchasny.
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. Ё- не---- -імпатыч-ы- а-быў -е-імп-т-чны. Ё- н- б-- с---------- а б-- н------------ Ё- н- б-ў с-м-а-ы-н-, а б-ў н-с-м-а-ы-н-. ----------------------------------------- Ён не быў сімпатычны, а быў несімпатычны. 0
E---- b-----m-at--h--,-a-byu-ne--mp--y-h-y. E- n- b-- s----------- a b-- n------------- E- n- b-u s-m-a-y-h-y- a b-u n-s-m-a-y-h-y- ------------------------------------------- En ne byu sіmpatychny, a byu nesіmpatychny.

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...