Vestmik

et Minevik 1   »   bg Минало време 1

81 [kaheksakümmend üks]

Minevik 1

Minevik 1

81 [осемдесет и едно]

81 [osemdeset i yedno]

Минало време 1

[Minalo vreme 1]

eesti bulgaaria Mängi Rohkem
kirjutama Пи-а Пиша 0
P---- Pi--a Pisha P-s-a -----
Ta kirjutas kirja. То- н----- п----. Той написа писмо. 0
T-- n----- p----. To- n----- p----. Toy napisa pismo. T-y n-p-s- p-s-o. ----------------.
Ja tema kirjutas kaardi. А т- н--------- к-------. А тя надписваше картичка. 0
A t-- n---------- k--------. A t-- n---------- k--------. A tya nadpisvashe kartichka. A t-a n-d-i-v-s-e k-r-i-h-a. ---------------------------.
lugema Че-а Чета 0
C---- Ch--a Cheta C-e-a -----
Ta luges ajakirja. То- ч----- и---------- с-------. Той четеше илюстровано списание. 0
T-- c------- i----------- s-------. To- c------- i----------- s-------. Toy cheteshe ilyustrovano spisanie. T-y c-e-e-h- i-y-s-r-v-n- s-i-a-i-. ----------------------------------.
Ja ta luges raamatut. А т- ч----- к----. А тя четеше книга. 0
A t-- c------- k----. A t-- c------- k----. A tya cheteshe kniga. A t-a c-e-e-h- k-i-a. --------------------.
võtma Вз---м Вземам 0
V----- Vz---m Vzemam V-e-a- ------
Ta võttis sigareti. То- в-- ц-----. Той взе цигара. 0
T-- v-- t------. To- v-- t------. Toy vze tsigara. T-y v-e t-i-a-a. ---------------.
Ta võttis tüki šokolaadi. Тя в-- п---- ш------. Тя взе парче шоколад. 0
T-- v-- p----- s-------. Ty- v-- p----- s-------. Tya vze parche shokolad. T-a v-e p-r-h- s-o-o-a-. -----------------------.
Ta oli truu, kuid tema oli truudusetu. То- н- б--- п------ н- т- б--- п------. Той не беше предан, но тя беше предана. 0
T-- n- b---- p-----, n- t-- b---- p------. To- n- b---- p------ n- t-- b---- p------. Toy ne beshe predan, no tya beshe predana. T-y n- b-s-e p-e-a-, n- t-a b-s-e p-e-a-a. -------------------,---------------------.
Ta oli laisk, kuid tema oli usin. То- б--- м-------- н- т- б--- с---------. Той беше мързелив, но тя беше старателна. 0
T-- b---- m-------, n- t-- b---- s---------. To- b---- m-------- n- t-- b---- s---------. Toy beshe myrzeliv, no tya beshe staratelna. T-y b-s-e m-r-e-i-, n- t-a b-s-e s-a-a-e-n-. ------------------,------------------------.
Ta oli vaene, kuid tema oli rikas. То- б--- б----- н- т- б--- б-----. Той беше беден, но тя беше богата. 0
T-- b---- b----, n- t-- b---- b-----. To- b---- b----- n- t-- b---- b-----. Toy beshe beden, no tya beshe bogata. T-y b-s-e b-d-n, n- t-a b-s-e b-g-t-. ---------------,--------------------.
Tal ei olnud raha vaid võlad. То- н----- п---- а д------. Той нямаше пари, а дългове. 0
T-- n------- p---, a d------. To- n------- p---- a d------. Toy nyamashe pari, a dylgove. T-y n-a-a-h- p-r-, a d-l-o-e. -----------------,----------.
Tal ei olnud õnne vaid õnnetust. То- н----- к------ а с--- н--------. Той нямаше късмет, а само несполука. 0
T-- n------- k-----, a s--- n--------. To- n------- k------ a s--- n--------. Toy nyamashe kysmet, a samo nespoluka. T-y n-a-a-h- k-s-e-, a s-m- n-s-o-u-a. -------------------,-----------------.
Tal ei olnud edu vaid äpardumisi. То- н----- у----- а н------. Той нямаше успех, а неуспех. 0
T-- n------- u-----, a n-------. To- n------- u------ a n-------. Toy nyamashe uspekh, a neuspekh. T-y n-a-a-h- u-p-k-, a n-u-p-k-. -------------------,-----------.
Ta ei olnud rahul vaid rahulolematu. То- н- б--- д------- а н--------. Той не беше доволен, а недоволен. 0
T-- n- b---- d------, a n--------. To- n- b---- d------- a n--------. Toy ne beshe dovolen, a nedovolen. T-y n- b-s-e d-v-l-n, a n-d-v-l-n. --------------------,------------.
Ta ei olnud õnnelik vaid õnnetu. То- н- б--- щ------- а н-------. Той не беше щастлив, а нещастен. 0
T-- n- b---- s---------, a n----------. To- n- b---- s---------- a n----------. Toy ne beshe shchastliv, a neshchasten. T-y n- b-s-e s-c-a-t-i-, a n-s-c-a-t-n. -----------------------,--------------.
Ta ei olnud sümpaatne vaid ebasümpaatne. То- н- б--- с---------- а н-----------. Той не беше симпатичен, а несимпатичен. 0
T-- n- b---- s----------, a n------------. To- n- b---- s----------- a n------------. Toy ne beshe simpatichen, a nesimpatichen. T-y n- b-s-e s-m-a-i-h-n, a n-s-m-a-i-h-n. ------------------------,----------------.

Kuidas lapsed korralikult rääkima õpivad?

Niipea kui laps sünnib, hakkab ta teistega suhtlema. Beebid hakkavad nutma, kui nad midagi tahavad. Juba mõne kuu möödudes suudavad nad mõne sõna öelda. Kahe aasta möödudes suudavad nad umbes kolme sõnalisi lauseid teha. Lapse rääkima hakkamist ei saa mõjutada. Kuid me saame mõjutada, kui hästi nad oma emakeelt õpivad! Selle juures tuleb arvesse võtta paari asjaolu. Eelkõige on oluline, et laps on alati motiveeritud õppima. Ta peab tundma, et ta teeb rääkides edusamme. Beebidele meeldib saada positiivse tagasisisidena naeratusi. Vanemad lapsed otsivad oma keskkonnaga dialoogi. Nende keelekasutust mõjutavad neid ümbritsevad inimesed. Seepärast on oluline nende vanemate ja õpetajate keeleoskus. Lapsed peavad ka mõistma, et keel on väärtuslik! Kuid õppimine peaks alati olema lõbus. Lastele raamatute ettelugemine näitab neile, kui põnev keel olla võib. Vanemad peaksid ka lastega koos aega veetma nii palju kui võimalik. Kui laps midagi kogeb, tahab ta sellest kellelegi rääkida. Kakskeelsed lapsed vajavad kindlaid reegleid. Nad peavad mõistma, mis keeles kellegagi rääkida. Nii õpib nende aju kaht keelt üksteisest eristama. Kooliteed alustades laste keel muutub. Siis õpivad nad uue kõnekeele. Siis on oluline, et vanemad panevad tähele, kuidas nende laps räägib. Uuringud näitavad, et esimene keel jääb ajju igaveseks. Mida õpime lapsena, jääb meid saatma terveks eluks. Laps, kes õpib oma emakeelt korralikult, teenib sellest hiljem kasu. Ta õpib uusi asju kiiremini ja paremini - ja mitte ainult võõrkeeli...