Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga kas   »   fr Subordonnées avec si

93 [üheksakümmend kolm]

Kõrvallaused sõnaga kas

Kõrvallaused sõnaga kas

93 [quatre-vingt-treize]

Subordonnées avec si

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti prantsuse Mängi Rohkem
Ma ei tea, kas ta armastab mind. J--n- s--- p-s -’i- ---im-. J- n- s--- p-- s--- m------ J- n- s-i- p-s s-i- m-a-m-. --------------------------- Je ne sais pas s’il m’aime. 0
Ma ei tea, kas ta tuleb tagasi. J---- ---- -as---i- -- r-v--ir. J- n- s--- p-- s--- v- r------- J- n- s-i- p-s s-i- v- r-v-n-r- ------------------------------- Je ne sais pas s’il va revenir. 0
Ma ei tea, kas ta helistab mulle. Je -e--a-s-p----’-l--a-----p--e-. J- n- s--- p-- s--- v- m--------- J- n- s-i- p-s s-i- v- m-a-p-l-r- --------------------------------- Je ne sais pas s’il va m’appeler. 0
Kas ta tõesti armastab mind? Et---i-------- ? E- s--- m----- ? E- s-i- m-a-m- ? ---------------- Et s’il m’aime ? 0
Kas ta tõesti tuleb tagasi? E--s’-l--evi--t-? E- s--- r------ ? E- s-i- r-v-e-t ? ----------------- Et s’il revient ? 0
Kas ta tõesti helistab mulle? E- -’i--m--p-el-- ? E- s--- m-------- ? E- s-i- m-a-p-l-e ? ------------------- Et s’il m’appelle ? 0
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule. J--me-d--an-- -’i- --n-- à --i. J- m- d------ s--- p---- à m--- J- m- d-m-n-e s-i- p-n-e à m-i- ------------------------------- Je me demande s’il pense à moi. 0
Ma küsin endalt, kas tal on keegi teine. J- -e -eman-e-s’-- -n-- u-e aut--. J- m- d------ s--- e- a u-- a----- J- m- d-m-n-e s-i- e- a u-e a-t-e- ---------------------------------- Je me demande s’il en a une autre. 0
Ma küsin endalt, kas ta valetab. J- me----and- -’i------. J- m- d------ s--- m---- J- m- d-m-n-e s-i- m-n-. ------------------------ Je me demande s’il ment. 0
Kas ta tõesti mõtleb minule? E- -’il--en-- - moi ? E- s--- p---- à m-- ? E- s-i- p-n-e à m-i ? --------------------- Et s’il pense à moi ? 0
Kas tal on tõesti keegi teine? E----i- -- --u-e--ut-- ? E- s--- e- a u-- a---- ? E- s-i- e- a u-e a-t-e ? ------------------------ Et s’il en a une autre ? 0
Kas ta tõesti rääkis tõtt? E--s-i--di--la --r--é ? E- s--- d-- l- v----- ? E- s-i- d-t l- v-r-t- ? ----------------------- Et s’il dit la vérité ? 0
Ma kahtlen, kas ma talle tegelikult meeldin. Je-d--te q--i- -’--me------en-. J- d---- q---- m----- v-------- J- d-u-e q-’-l m-a-m- v-a-m-n-. ------------------------------- Je doute qu’il m’aime vraiment. 0
Ma kahtlen, kas ta kirjutab mulle. Je-d--te--u-----’écr---. J- d---- q---- m-------- J- d-u-e q-’-l m-é-r-v-. ------------------------ Je doute qu’il m’écrive. 0
Ma kahtlen, kas ta minuga abiellub. Je d-u-----’-l -’ép--s-. J- d---- q---- m-------- J- d-u-e q-’-l m-é-o-s-. ------------------------ Je doute qu’il m’épouse. 0
Kas ma tõesti meeldin talle? E- s’i----ai---? E- s--- m----- ? E- s-i- m-a-m- ? ---------------- Et s’il m’aime ? 0
Kas ta tõesti kirjutab mulle? Et -’-l-m’--ri--? E- s--- m------ ? E- s-i- m-é-r-t ? ----------------- Et s’il m’écrit ? 0
Kas ta tõesti abiellub minuga? Et-s’-- --ép-u-e-? E- s--- m------- ? E- s-i- m-é-o-s- ? ------------------ Et s’il m’épouse ? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...