Vestmik

et Kehaosad   »   fr Les parties du corps

58 [viiskümmend kaheksa]

Kehaosad

Kehaosad

58 [cinquante-huit]

Les parties du corps

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti prantsuse Mängi Rohkem
Ma joonistan meest. Je --ss--- u--h-mme. J- d------ u- h----- J- d-s-i-e u- h-m-e- -------------------- Je dessine un homme. 0
Esiteks pea. D’-bord,-la tê-e. D------- l- t---- D-a-o-d- l- t-t-. ----------------- D’abord, la tête. 0
Mees kannab mütsi. L-ho--- p---- u---hap-a-. L------ p---- u- c------- L-h-m-e p-r-e u- c-a-e-u- ------------------------- L’homme porte un chapeau. 0
Juukseid ei ole näha. On-ne v-it -as l-----eve--. O- n- v--- p-- l-- c------- O- n- v-i- p-s l-s c-e-e-x- --------------------------- On ne voit pas les cheveux. 0
Kõrvu ei ole samuti näha. O- n- v--t-pas -on--l-- les -r--lles. O- n- v--- p-- n-- p--- l-- o-------- O- n- v-i- p-s n-n p-u- l-s o-e-l-e-. ------------------------------------- On ne voit pas non plus les oreilles. 0
Selga ei ole ka näha. On -e ---- -a----- -lus----d--. O- n- v--- p-- n-- p--- l- d--- O- n- v-i- p-s n-n p-u- l- d-s- ------------------------------- On ne voit pas non plus le dos. 0
Ma joonistan silmad ja suu. J--d-ss--- l-s --u---- -a bo-ch-. J- d------ l-- y--- e- l- b------ J- d-s-i-e l-s y-u- e- l- b-u-h-. --------------------------------- Je dessine les yeux et la bouche. 0
Mees tantsib ja naerab. L-hom-e -ans--et-rit. L------ d---- e- r--- L-h-m-e d-n-e e- r-t- --------------------- L’homme danse et rit. 0
Mehel on pikk nina. L’h--m- a-u- -on- n-z. L------ a u- l--- n--- L-h-m-e a u- l-n- n-z- ---------------------- L’homme a un long nez. 0
Ta kannab keppi käes. I---o--e ----can-e----- -es m-ins. I- p---- u-- c---- d--- s-- m----- I- p-r-e u-e c-n-e d-n- s-s m-i-s- ---------------------------------- Il porte une canne dans ses mains. 0
Ta kannab ka salli ümber kaela. I---ort- ég-le--n- u---é--arp--aut--- ---c-u. I- p---- é-------- u-- é------ a----- d- c--- I- p-r-e é-a-e-e-t u-e é-h-r-e a-t-u- d- c-u- --------------------------------------------- Il porte également une écharpe autour du cou. 0
On talv ja külm. C’-s-----ive--et il ---- fr-i-. C---- l------ e- i- f--- f----- C-e-t l-h-v-r e- i- f-i- f-o-d- ------------------------------- C’est l’hiver et il fait froid. 0
Käed on tugevad. Les-bras --nt -u--lé-. L-- b--- s--- m------- L-s b-a- s-n- m-s-l-s- ---------------------- Les bras sont musclés. 0
Jalad on samuti tugevad. Le- j-mbes -o-t -g-l---n- mus-l--s. L-- j----- s--- é-------- m-------- L-s j-m-e- s-n- é-a-e-e-t m-s-l-e-. ----------------------------------- Les jambes sont également musclées. 0
See mees on lumest. C--st--n-homme-fa-- d- neig-. C---- u- h---- f--- d- n----- C-e-t u- h-m-e f-i- d- n-i-e- ----------------------------- C’est un homme fait de neige. 0
Ta ei kanna pükse ega mantlit. I--ne-por-- n- p-n-a---,-n--mantea-. I- n- p---- n- p-------- n- m------- I- n- p-r-e n- p-n-a-o-, n- m-n-e-u- ------------------------------------ Il ne porte ni pantalon, ni manteau. 0
Kuid see mees ei külmeta. Mai- ----ho--- n-- -as-froid. M--- c-- h---- n-- p-- f----- M-i- c-t h-m-e n-a p-s f-o-d- ----------------------------- Mais cet homme n’a pas froid. 0
Ta on lumemees. C’------ -on--mm--d--n-ige. C---- u- b------- d- n----- C-e-t u- b-n-o-m- d- n-i-e- --------------------------- C’est un bonhomme de neige. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Meie esivanemate keel

Keeleteadlased saavad analüüsida kaasaegseid keeli. Seda saab teha mitmel erineval moel. Aga kuidas rääkisid inimesed tuhandeid aastaid tagasi? Sellele küsimusele on palju keerulisem vastata. Sellest hoolimata veedavad teadlased sellele vastuse leidmiseks aastaid. Nad tahaksid välja selgitada, kuidas inimesed varasemal ajal rääkisid. Et seda teha, üritavad nad rekonstrueerida muistseid kõnevorme. Ameerika teadlased on nüüd teinud põneva avastuse. Nad analüüsisid enam kui 2000 keelt. Eelkõige analüüsisid nad keelte lausestruktuure. Uuringu tulemus oli väga huvitav. Umbes poolte keelte lauseehitus järgis mustrit SOV. See tähendab, et lausete sõnade järgjekorra muster on: subjekt, objekt ja verb. Rohkem kui 700 keelt järgivad mustrit S-V-O. Ja umbes 160 keeles on mustriks hoopis VSO. Ainult umbes 40 keelt kasutavad mustriga V-O-S. 120 keelt on mingite mustrite hübriidid. Samas OVS ja OSV-d esineb märkimisväärselt vähem. Enamik analüüsitud keeli kasutab mustrit SOV. Näiteks võib siin tuua pärsia, jaapani ja türgi keele. Enamik elavaid keeli kasutab aga SVO mustrit. Tänapäeval domineerib antud muster indoeuroopa keelkonnas. Teadlased usuvad, et varasemalt oli ka seal kasutuses SOV. Kõik keeled põhinevad samal süsteemil. Kuid siis keeled hargnesid. Me ei tea veel, kuidas see täpselt juhtus. Kuid lausestruktuuride mitmekesistumisel pidi olema mingi põhjus. Kuna evolutsiooni puhul valitseb see, kellel on mingi eelis...