Vestmik

et Sisseostud   »   fr Faire du shopping

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [cinquante-quatre]

Faire du shopping

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti prantsuse Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. Je v-udrai---c-et---u- --deau. J- v------- a------ u- c------ J- v-u-r-i- a-h-t-r u- c-d-a-. ------------------------------ Je voudrais acheter un cadeau. 0
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. Ma---pas-tr-p -h-r. M--- p-- t--- c---- M-i- p-s t-o- c-e-. ------------------- Mais pas trop cher. 0
Võib-olla käekott? P-u--ê-re-un-sa- - -a-- ? P-------- u- s-- à m--- ? P-u---t-e u- s-c à m-i- ? ------------------------- Peut-être un sac à main ? 0
Millist värvi te soovite? Qu---- co-le-- --sire--v--- ? Q----- c------ d----------- ? Q-e-l- c-u-e-r d-s-r-z-v-u- ? ----------------------------- Quelle couleur désirez-vous ? 0
Musta, pruuni või valget? N-i-,--ru---u -l----? N---- b--- o- b---- ? N-i-, b-u- o- b-a-c ? --------------------- Noir, brun ou blanc ? 0
Suurt või väikest? U- -ran--ou--n-pet-- ? U- g---- o- u- p---- ? U- g-a-d o- u- p-t-t ? ---------------------- Un grand ou un petit ? 0
Tohin ma seda korra vaadata? Es---e ----je -e----o-r-c-l----i ? E----- q-- j- p--- v--- c------- ? E-t-c- q-e j- p-u- v-i- c-l-i-c- ? ---------------------------------- Est-ce que je peux voir celui-ci ? 0
Kas see on nahast? Es--il--- ---r-? E----- e- c--- ? E-t-i- e- c-i- ? ---------------- Est-il en cuir ? 0
Või on ta kunstmaterjalist? O--e- -ati-r--sy-t-é-i----? O- e- m------ s---------- ? O- e- m-t-è-e s-n-h-t-q-e ? --------------------------- Ou en matière synthétique ? 0
Nahast loomulikult. E--cu-- -é-i-ab--. E- c--- v--------- E- c-i- v-r-t-b-e- ------------------ En cuir véritable. 0
See on äärmiselt kvaliteetne. C’est-d- la -r-- ---n- qu--i--. C---- d- l- t--- b---- q------- C-e-t d- l- t-è- b-n-e q-a-i-é- ------------------------------- C’est de la très bonne qualité. 0
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. Et -- sac -st vr-i-e-- à -- -ri--t------a--ag---. E- l- s-- e-- v------- à u- p--- t--- a---------- E- l- s-c e-t v-a-m-n- à u- p-i- t-è- a-a-t-g-u-. ------------------------------------------------- Et le sac est vraiment à un prix très avantageux. 0
See meeldib mulle. I---e p---t b---. I- m- p---- b---- I- m- p-a-t b-e-. ----------------- Il me plaît bien. 0
Ma võtan selle. J---- p--nd-. J- l- p------ J- l- p-e-d-. ------------- Je le prends. 0
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? Puis--e-év-nt-e-lem--- -’---a-----? P------ é------------- l--------- ? P-i---e é-e-t-e-l-m-n- l-é-h-n-e- ? ----------------------------------- Puis-je éventuellement l’échanger ? 0
Loomulikult. Bi-- s-r. B--- s--- B-e- s-r- --------- Bien sur. 0
Me pakime ta kingina ära. No-----u- fai--n- u--paqu-t ca--au. N--- v--- f------ u- p----- c------ N-u- v-u- f-i-o-s u- p-q-e- c-d-a-. ----------------------------------- Nous vous faisons un paquet cadeau. 0
Kassa on sealpool. La cais-- ----par--e--i-r-. L- c----- e-- p-- d-------- L- c-i-s- e-t p-r d-r-i-r-. --------------------------- La caisse est par derrière. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...