Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga kas   »   sl Odvisni stavki z ali (če)

93 [üheksakümmend kolm]

Kõrvallaused sõnaga kas

Kõrvallaused sõnaga kas

93 [triindevetdeset]

Odvisni stavki z ali (če)

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti sloveeni Mängi Rohkem
Ma ei tea, kas ta armastab mind. Ne --m, al- -- -j-bi ---- -a-). N- v--- a-- m- l---- (--- r---- N- v-m- a-i m- l-u-i (-m- r-d-. ------------------------------- Ne vem, ali me ljubi (ima rad). 0
Ma ei tea, kas ta tuleb tagasi. Ne --m--a-i s- -- v--i-. N- v--- a-- s- b- v----- N- v-m- a-i s- b- v-n-l- ------------------------ Ne vem, ali se bo vrnil. 0
Ma ei tea, kas ta helistab mulle. N--ve-,-----me -- -o-l-c--. N- v--- a-- m- b- p-------- N- v-m- a-i m- b- p-k-i-a-. --------------------------- Ne vem, ali me bo poklical. 0
Kas ta tõesti armastab mind? Ali -- --- l-u-i? A-- m- r-- l----- A-i m- r-s l-u-i- ----------------- Ali me res ljubi? 0
Kas ta tõesti tuleb tagasi? A-- -o priše--n-za-? A-- b- p----- n----- A-i b- p-i-e- n-z-j- -------------------- Ali bo prišel nazaj? 0
Kas ta tõesti helistab mulle? Al--m---o re--p---ic-l? A-- m- b- r-- p-------- A-i m- b- r-s p-k-i-a-? ----------------------- Ali me bo res poklical? 0
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule. Spr--u--- --- a-i---sli nam-. S-------- s-- a-- m---- n---- S-r-š-j-m s-, a-i m-s-i n-m-. ----------------------------- Sprašujem se, ali misli name. 0
Ma küsin endalt, kas tal on keegi teine. Sp--š------e- ali -ma-k-k--o --ug-. S-------- s-- a-- i-- k----- d----- S-r-š-j-m s-, a-i i-a k-k-n- d-u-o- ----------------------------------- Sprašujem se, ali ima kakšno drugo. 0
Ma küsin endalt, kas ta valetab. Spra---em -e,-a-- -až-. S-------- s-- a-- l---- S-r-š-j-m s-, a-i l-ž-. ----------------------- Sprašujem se, ali laže. 0
Kas ta tõesti mõtleb minule? Ali s-l-- mis---name? A-- s---- m---- n---- A-i s-l-h m-s-i n-m-? --------------------- Ali sploh misli name? 0
Kas tal on tõesti keegi teine? Ali-ima---kšno d---o? A-- i-- k----- d----- A-i i-a k-k-n- d-u-o- --------------------- Ali ima kakšno drugo? 0
Kas ta tõesti rääkis tõtt? Al- sp--h -----i -es-i--? A-- s---- g----- r------- A-i s-l-h g-v-r- r-s-i-o- ------------------------- Ali sploh govori resnico? 0
Ma kahtlen, kas ma talle tegelikult meeldin. D-om--, d- m- i----a--s-ra-. D------ d- m- i-- z---- r--- D-o-i-, d- m- i-a z-r-s r-d- ---------------------------- Dvomim, da me ima zares rad. 0
Ma kahtlen, kas ta kirjutab mulle. D--m-m---- -- b- --sal. D------ d- m- b- p----- D-o-i-, d- m- b- p-s-l- ----------------------- Dvomim, da mi bo pisal. 0
Ma kahtlen, kas ta minuga abiellub. D-o---, -a-s--bo--oro-il-- mano. D------ d- s- b- p------ z m---- D-o-i-, d- s- b- p-r-č-l z m-n-. -------------------------------- Dvomim, da se bo poročil z mano. 0
Kas ma tõesti meeldin talle? A-i -e ima --r-s --d? A-- m- i-- z---- r--- A-i m- i-a z-r-s r-d- --------------------- Ali me ima zares rad? 0
Kas ta tõesti kirjutab mulle? A-i -i-b- splo--pi-al? A-- m- b- s---- p----- A-i m- b- s-l-h p-s-l- ---------------------- Ali mi bo sploh pisal? 0
Kas ta tõesti abiellub minuga? Al- s------p--h-p-r---l z-ma-o? A-- s- b- s---- p------ z m---- A-i s- b- s-l-h p-r-č-l z m-n-? ------------------------------- Ali se bo sploh poročil z mano? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...