Vestmik

et Sidesõnad 1   »   fr Conjonctions 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [quatre-vingt-quatorze]

Conjonctions 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti prantsuse Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. A----ds que l- p---- c-ss-. A------ q-- l- p---- c----- A-t-n-s q-e l- p-u-e c-s-e- --------------------------- Attends que la pluie cesse. 0
Oota kuni ma valmis olen. At---d---ue -e-t--min-. A------ q-- j- t------- A-t-n-s q-e j- t-r-i-e- ----------------------- Attends que je termine. 0
Oota kuni ta tagasi tuleb. A---n------il-r-v-e-n-. A------ q---- r-------- A-t-n-s q-’-l r-v-e-n-. ----------------------- Attends qu’il revienne. 0
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. J----e-d--que --s-c-ev-u--s--h-nt. J-------- q-- m-- c------ s------- J-a-t-n-s q-e m-s c-e-e-x s-c-e-t- ---------------------------------- J’attends que mes cheveux sèchent. 0
Ma ootan kuni film ära lõpeb. J’att-n-s q----e --lm--o-t ----. J-------- q-- l- f--- s--- f---- J-a-t-n-s q-e l- f-l- s-i- f-n-. -------------------------------- J’attends que le film soit fini. 0
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. J-a--end- q-e---- --u- s-i--t-a----rt. J-------- q-- l-- f--- s----- a- v---- J-a-t-n-s q-e l-s f-u- s-i-n- a- v-r-. -------------------------------------- J’attends que les feux soient au vert. 0
Millal sa puhkusele sõidad? Qu-nd--a---tu--n-co--é ? Q---- p------ e- c---- ? Q-a-d p-r---u e- c-n-é ? ------------------------ Quand pars-tu en congé ? 0
Veel enne suvevaheaga? Avant-l-s--aca-c---d’ét--? A---- l-- v------- d---- ? A-a-t l-s v-c-n-e- d-é-é ? -------------------------- Avant les vacances d’été ? 0
Jah, enne suvevaheaja algust. Ou-, av--t--u----s----a--es d--té -e comme--ent. O--- a---- q-- l-- v------- d---- n- c---------- O-i- a-a-t q-e l-s v-c-n-e- d-é-é n- c-m-e-c-n-. ------------------------------------------------ Oui, avant que les vacances d’été ne commencent. 0
Paranda katus enne, kui talv algab. R--are----t--- ----t -u- l-----r-ne -o-----e. R----- l- t--- a---- q-- l------ n- c-------- R-p-r- l- t-i- a-a-t q-e l-h-v-r n- c-m-e-c-. --------------------------------------------- Répare le toit avant que l’hiver ne commence. 0
Pese oma käed enne, kui lauda istud. L-v- te------s -va-t -e-t-asseoir-- tabl-. L--- t-- m---- a---- d- t-------- à t----- L-v- t-s m-i-s a-a-t d- t-a-s-o-r à t-b-e- ------------------------------------------ Lave tes mains avant de t’asseoir à table. 0
Sulge aken enne, kui välja lähed. Ferm- -a f-nêtr--avan- -e s--ti-. F---- l- f------ a---- d- s------ F-r-e l- f-n-t-e a-a-t d- s-r-i-. --------------------------------- Ferme la fenêtre avant de sortir. 0
Millal sa koju tuled? Qu--d-vi----tu-- l- m-is-n ? Q---- v------- à l- m----- ? Q-a-d v-e-s-t- à l- m-i-o- ? ---------------------------- Quand viens-tu à la maison ? 0
Peale tunde? A-r-s l---ou-- ? A---- l- c---- ? A-r-s l- c-u-s ? ---------------- Après le cours ? 0
Jah, peale tundide lõppu. Oui,-après qu---e--ou---e-t-t-r--né. O--- a---- q-- l- c---- e-- t------- O-i- a-r-s q-e l- c-u-s e-t t-r-i-é- ------------------------------------ Oui, après que le cours est terminé. 0
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. A-r-- a---r e--u----ciden---i--ne pouva-t -lus -r--a-ll-r. A---- a---- e- u- a-------- i- n- p------ p--- t---------- A-r-s a-o-r e- u- a-c-d-n-, i- n- p-u-a-t p-u- t-a-a-l-e-. ---------------------------------------------------------- Après avoir eu un accident, il ne pouvait plus travailler. 0
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. Ap-ès ------perdu -on tr-va-----l---- al---en -m-riq--. A---- a---- p---- s-- t------- i- e-- a--- e- A-------- A-r-s a-o-r p-r-u s-n t-a-a-l- i- e-t a-l- e- A-é-i-u-. ------------------------------------------------------- Après avoir perdu son travail, il est allé en Amérique. 0
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. A-r-- êtr- a-lé--n -mé--q--,-i- ----dev-n- r--h-. A---- ê--- a--- e- A-------- i- e-- d----- r----- A-r-s ê-r- a-l- e- A-é-i-u-, i- e-t d-v-n- r-c-e- ------------------------------------------------- Après être allé en Amérique, il est devenu riche. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...