Vestmik

et Kõrvallaused sõnaga kas   »   sv Bisatser med om

93 [üheksakümmend kolm]

Kõrvallaused sõnaga kas

Kõrvallaused sõnaga kas

93 [nittiotre]

Bisatser med om

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Ma ei tea, kas ta armastab mind. Jag--e---nt-,--m-han-äl-ka- mig. J-- v-- i---- o- h-- ä----- m--- J-g v-t i-t-, o- h-n ä-s-a- m-g- -------------------------------- Jag vet inte, om han älskar mig. 0
Ma ei tea, kas ta tuleb tagasi. Ja--v-t in----om---n k--me--t--lb-ka. J-- v-- i---- o- h-- k----- t-------- J-g v-t i-t-, o- h-n k-m-e- t-l-b-k-. ------------------------------------- Jag vet inte, om han kommer tillbaka. 0
Ma ei tea, kas ta helistab mulle. Jag-vet -n-e,--m-h-n r-ng-----g. J-- v-- i---- o- h-- r----- m--- J-g v-t i-t-, o- h-n r-n-e- m-g- -------------------------------- Jag vet inte, om han ringer mig. 0
Kas ta tõesti armastab mind? O- --- ä---a- -i-? O- h-- ä----- m--- O- h-n ä-s-a- m-g- ------------------ Om han älskar mig? 0
Kas ta tõesti tuleb tagasi? O---an -omme--ti-l-a-a? O- h-- k----- t-------- O- h-n k-m-e- t-l-b-k-? ----------------------- Om han kommer tillbaka? 0
Kas ta tõesti helistab mulle? Om --n-ringe- mi-? O- h-- r----- m--- O- h-n r-n-e- m-g- ------------------ Om han ringer mig? 0
Ma küsin endalt, kas ta mõtleb minule. Jag -r--ar-mig,------n tänk-r -- --g. J-- f----- m--- o- h-- t----- p- m--- J-g f-å-a- m-g- o- h-n t-n-e- p- m-g- ------------------------------------- Jag frågar mig, om han tänker på mig. 0
Ma küsin endalt, kas tal on keegi teine. Ja--fr-ga---ig- om -an-ha--en-an-an. J-- f----- m--- o- h-- h-- e- a----- J-g f-å-a- m-g- o- h-n h-r e- a-n-n- ------------------------------------ Jag frågar mig, om han har en annan. 0
Ma küsin endalt, kas ta valetab. J-g --dr--- om---n l-uge-. J-- u------ o- h-- l------ J-g u-d-a-, o- h-n l-u-e-. -------------------------- Jag undrar, om han ljuger. 0
Kas ta tõesti mõtleb minule? O- ----tä--e--p---i-? O- h-- t----- p- m--- O- h-n t-n-e- p- m-g- --------------------- Om han tänker på mig? 0
Kas tal on tõesti keegi teine? O---an---- -n--nn-n? O- h-- h-- e- a----- O- h-n h-r e- a-n-n- -------------------- Om han har en annan? 0
Kas ta tõesti rääkis tõtt? O--han-s---r-s-nn-nge-? O- h-- s---- s--------- O- h-n s-g-r s-n-i-g-n- ----------------------- Om han säger sanningen? 0
Ma kahtlen, kas ma talle tegelikult meeldin. Ja- ---vlar------tt -an --rklig-n ----e---m-mig. J-- t------ p-- a-- h-- v-------- t----- o- m--- J-g t-i-l-r p-, a-t h-n v-r-l-g-n t-c-e- o- m-g- ------------------------------------------------ Jag tvivlar på, att han verkligen tycker om mig. 0
Ma kahtlen, kas ta kirjutab mulle. Ja---vivl---på--att-h-- skr-----ti-l ---. J-- t------ p-- a-- h-- s------ t--- m--- J-g t-i-l-r p-, a-t h-n s-r-v-r t-l- m-g- ----------------------------------------- Jag tvivlar på, att han skriver till mig. 0
Ma kahtlen, kas ta minuga abiellub. J-g --ivlar p-, -t----- -i-- --f----ig-me---i-. J-- t------ p-- a-- h-- v--- g---- s-- m-- m--- J-g t-i-l-r p-, a-t h-n v-l- g-f-a s-g m-d m-g- ----------------------------------------------- Jag tvivlar på, att han vill gifta sig med mig. 0
Kas ma tõesti meeldin talle? O- --n ----li--- t----- -- ---? O- h-- v-------- t----- o- m--- O- h-n v-r-l-g-n t-c-e- o- m-g- ------------------------------- Om han verkligen tycker om mig? 0
Kas ta tõesti kirjutab mulle? Om -an-s---v-r--il-----? O- h-- s------ t--- m--- O- h-n s-r-v-r t-l- m-g- ------------------------ Om han skriver till mig? 0
Kas ta tõesti abiellub minuga? O- ha- g----r -ig-m-- m-g? O- h-- g----- s-- m-- m--- O- h-n g-f-e- s-g m-d m-g- -------------------------- Om han gifter sig med mig? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas õpib aju grammatikat?

Oma emakeelt hakkame me õppima beebieas. See toimub automaatselt. Me pole sellest ise teadlikud. Meie aju aga peab õppimise nimel palju vaeva nägema. Näiteks grammatika õppimiseks peab aju tegema palju tööd. Ta kuuleb iga päev uusi asju. Ta võtab järjepidevalt vastu uusi stimulatsioone. Aju aga ei suuda igat ärritust eraldi töödelda. Ta peab töötama ökonoomselt. Seepärast keskendub ta korrapärasusele. Aju säilitab seda, mida ta kuuleb tihti. Ta registreerib ära, mitu korda teatud asi esineb. Seejärel loob ta nende näidete põhjal grammatikalise reegli. Lapsed teavad, kas lause on õige või vale. Kuid nad ei tea, miks see nii on. Aju teab reegleid ilma, et ta oleks neid õppinud. Täiskasvanud õpivad keeli teistmoodi. Nad juba tunnevad oma emakeele struktuuri. Samad struktuurid on baasiks uutele reeglitele. Kuid õppimiseks on täiskasvanutel vaja õpetust. Grammatika õppimisel on ajul kindel süsteem. See on nähtav tänu näiteks nimisõnadele ja tegusõnadele. Need on salvestatud erinevatesse aju osadesse. Nende töötlemisel on aktiivsed erinevad aju piirkonnad. Lihtsaid reegleid õpitakse teistmoodi kui keerulisi reegleid. Keeruliste reeglite puhul töötavad korraga rohkem aju piirkondi. Kuidas täpselt aju grammatikat õpib, ei ole veel uuritud. Kuid me teame, et teoreetiliselt on aju võimeline õppima kõiki grammatika reegleid...