短语手册

zh 工作   »   et Töö

55[五十五]

工作

工作

55 [viiskümmend viis]

Töö

选择您想要查看翻译的方式:   
中文(简体) 爱沙尼亚语 播放 更多
您 是 做 什么 工作 的 ? Mi--o--teie--l-k-t--? M-- o- t--- e-------- M-s o- t-i- e-u-u-s-? --------------------- Mis on teie elukutse? 0
我的 先生 是 医生 。 M---e-------rs-. M- m--- o- a---- M- m-e- o- a-s-. ---------------- Mu mees on arst. 0
我 是 做半天班的 护士 。 M- --ötan-----e------a--edits-in--e-a. M- t----- p---- k----- m-------------- M- t-ö-a- p-o-e k-h-g- m-d-t-i-n-õ-n-. -------------------------------------- Ma töötan poole kohaga meditsiiniõena. 0
不久 我们 就要 拿 退休金 了 。 Varst- saa-- -e ----i---t. V----- s---- m- p--------- V-r-t- s-a-e m- p-n-i-n-t- -------------------------- Varsti saame me pensionit. 0
但 纳税 很 高 。 K-i---a-s-d-o----rg--. K--- m----- o- k------ K-i- m-k-u- o- k-r-e-. ---------------------- Kuid maksud on kõrged. 0
医疗保险 很 贵 。 J- te-vis---n--u--us o- k---õ--e. J- t---------------- o- k- k----- J- t-r-i-e-i-d-u-t-s o- k- k-r-e- --------------------------------- Ja tervisekindlustus on ka kõrge. 0
你 将来 想 从事 什么(职业) ? K---ek---a saada-tah--? K------ s- s---- t----- K-l-e-s s- s-a-a t-h-d- ----------------------- Kelleks sa saada tahad? 0
我 想 当 工程师 。 M--ta-a--i-s-n--i-----ada. M- t---- i--------- s----- M- t-h-n i-s-n-r-k- s-a-a- -------------------------- Ma tahan inseneriks saada. 0
我 要 读 大学 。 M- ----- ----o-l-- õ-pid-. M- t---- ü-------- õ------ M- t-h-n ü-i-o-l-s õ-p-d-. -------------------------- Ma tahan ülikoolis õppida. 0
我 是 实习生 。 M--o--- pr--t-k-n-. M- o--- p---------- M- o-e- p-a-t-k-n-. ------------------- Ma olen praktikant. 0
我 挣得 不多 。 M- ei--------a-j-. M- e- t---- p----- M- e- t-e-i p-l-u- ------------------ Ma ei teeni palju. 0
我 在 国外 实习 。 Ma te-n prak-ika- --lism--l. M- t--- p-------- v--------- M- t-e- p-a-t-k-t v-l-s-a-l- ---------------------------- Ma teen praktikat välismaal. 0
这是 我的 老板 。 Se- o- --nu üle---. S-- o- m--- ü------ S-e o- m-n- ü-e-u-. ------------------- See on minu ülemus. 0
我的 同事们 很友好 。 Mu- on--e-l--v----oll---id. M-- o- m-------- k--------- M-l o- m-e-d-v-d k-l-e-g-d- --------------------------- Mul on meeldivad kolleegid. 0
中午 我们 总是 一起 去 食堂 。 Lõ-----j-l-käi-e -e-al--i s-ö-las. L---- a--- k---- m- a---- s------- L-u-a a-a- k-i-e m- a-a-i s-ö-l-s- ---------------------------------- Lõuna ajal käime me alati sööklas. 0
我 在 找工作 。 M- ----------oht-. M- o---- t-------- M- o-s-n t-ö-o-t-. ------------------ Ma otsin töökohta. 0
我 失业 已经 一年 了 。 Ma ol---j-----as-a-oln-d-----u. M- o--- j--- a---- o---- t----- M- o-e- j-b- a-s-a o-n-d t-ö-u- ------------------------------- Ma olen juba aasta olnud töötu. 0
这个 国家 有 太多 失业者 。 Sel-e----i-is-on -i--a -a-ju----tuid. S----- r----- o- l---- p---- t------- S-l-e- r-i-i- o- l-i-a p-l-u t-ö-u-d- ------------------------------------- Selles riigis on liiga palju töötuid. 0

记忆需要语言

大多数人都能记得自己第一天上学时的情形。 但是却再也想不起来在那之前所发生的事。 我们对自己周岁前所发生的事几乎没有任何印象。 这是为什么呢? 为什么我们不记得婴儿时的经历? 其原因在于我们的发展规律。 语言和记忆力大约在同一时间段开始发展。 为了记住什么,人类需要语言。 也就是说,人们必须对自己所经历过的事情提前拥有词汇。 科学家对孩子做了各种测试。 从中发现了有趣的现象。 一旦孩子开始学习说话,就会忘记之前发生的所有事情。 语言的起始也正是记忆的开端。 三周岁前的孩子会学习很多东西。 他们每天都在体验新事物。 他们在这个年龄阶段有许多重要经历。 尽管如此,这段记忆都会消失。 心理学家把这种现象定义为婴儿期遗忘。 只有被孩子命名了的事物才能在记忆中保留下来。 人类的自传体记忆保存着个体的个人经历。 它的作用就像是日记一样。 生命中每一件重要之事都会被记录于中。 因此,自传体记忆筑造了我们的自我认同感。 但是,自传体记忆的发展取决于母语学习。 我们只能通过语言才能激活我们的记忆。 当然,我们婴儿时期的体验并没有真正消失。 它们储存在我们大脑中的某个地方。 只是我们再也无法接触到它们了......真的很可惜,对吧?