Vestmik

et Small Talk 2   »   mk Мал разговор 2

21 [kakskümmend üks]

Small Talk 2

Small Talk 2

21 [дваесет и еден]

21 [dvayesyet i yedyen]

Мал разговор 2

[Mal razguovor 2]

eesti makedoonia Mängi Rohkem
Kust te pärit olete? Од к--- д------? Од каде доаѓате? 0
O- k---- d-------? Od k---- d-------? Od kadye doaѓatye? O- k-d-e d-a-a-y-? -----------------?
Baselist. Од Б----. Од Базел. 0
O- B-----. Od B-----. Od Bazyel. O- B-z-e-. ---------.
Basel asub Šveitsis. Ба--- с- н---- в- Ш---------. Базел се наоѓа во Швајцарија. 0
B----- s-- n---- v- S-----------. Ba---- s-- n---- v- S-----------. Bazyel sye naoѓa vo Shvaјtzariјa. B-z-e- s-e n-o-a v- S-v-ј-z-r-ј-. --------------------------------.
Tohib teile härra Müllerit tutvustada? См--- л- д- в- г- п--------- г--------- М----? Смеам ли да ви го претставам господинот Милер? 0
S----- l- d- v- g-- p---------- g---------- M-----? Sm---- l- d- v- g-- p---------- g---------- M-----? Smyeam li da vi guo pryetstavam guospodinot Milyer? S-y-a- l- d- v- g-o p-y-t-t-v-m g-o-p-d-n-t M-l-e-? --------------------------------------------------?
Ta on välismaalane. То- е с------. Тој е странец. 0
T-- y- s--------. To- y- s--------. Toј ye stranyetz. T-ј y- s-r-n-e-z. ----------------.
Ta räägib mitut keelt. То- з------ п----- ј-----. Тој зборува повеќе јазици. 0
T-- z------- p-------- ј------. To- z------- p-------- ј------. Toј zboroova povyekjye јazitzi. T-ј z-o-o-v- p-v-e-j-e ј-z-t-i. ------------------------------.
Olete te siin esimest korda? Да-- с-- о--- п- п-- п--? Дали сте овде по прв пат? 0
D--- s--- o---- p- p-- p--? Da-- s--- o---- p- p-- p--? Dali stye ovdye po prv pat? D-l- s-y- o-d-e p- p-v p-t? --------------------------?
Ei, olin siin juba eelmisel aastal. Не- ј-- в--- б-- о--- м------- г-----. Не, јас веќе бев овде минатата година. 0
N--, ј-- v------ b--- o---- m------- g------. Ny-- ј-- v------ b--- o---- m------- g------. Nye, јas vyekjye byev ovdye minatata guodina. N-e, ј-s v-e-j-e b-e- o-d-e m-n-t-t- g-o-i-a. ---,----------------------------------------.
Kuid ainult ühe nädala. Но с--- е--- с------. Но само една седмица. 0
N- s--- y---- s--------. No s--- y---- s--------. No samo yedna syedmitza. N- s-m- y-d-a s-e-m-t-a. -----------------------.
Kuidas teile meeldib meie juures? Ка-- В- с- д----- к-- н--? Како Ви се допаѓа кај нас? 0
K--- V- s-- d----- k-- n--? Ka-- V- s-- d----- k-- n--? Kako Vi sye dopaѓa kaј nas? K-k- V- s-e d-p-ѓ- k-ј n-s? --------------------------?
Väga. Inimesed on toredad. Мн--- д----. Л----- с- љ------. Многу добро. Луѓето се љубезни. 0
M------ d----. L------- s-- l---------. Mn----- d----. L------- s-- l---------. Mnoguoo dobro. Looѓyeto sye ljoobyezni. M-o-u-o d-b-o. L-o-y-t- s-e l-o-b-e-n-. -------------.------------------------.
Ja maastik meeldib mulle samuti. И о-------- м- с- д----- и--- т---. И околината ми се допаѓа исто така. 0
I o-------- m- s-- d----- i--- t---. I o-------- m- s-- d----- i--- t---. I okolinata mi sye dopaѓa isto taka. I o-o-i-a-a m- s-e d-p-ѓ- i-t- t-k-. -----------------------------------.
Kes te ametilt olete? Шт- с-- п- з-----? Што сте по занает? 0
S--- s--- p- z------? Sh-- s--- p- z------? Shto stye po zanayet? S-t- s-y- p- z-n-y-t? --------------------?
Ma olen tõlkija. Ја- с-- п---------. Јас сум преведувач. 0
Ј-- s--- p-------------. Јa- s--- p-------------. Јas soom pryevyedoovach. Ј-s s-o- p-y-v-e-o-v-c-. -----------------------.
Ma tõlgin raamatuid. Ја- п--------- к----. Јас преведувам книги. 0
Ј-- p------------ k-----. Јa- p------------ k-----. Јas pryevyedoovam knigui. Ј-s p-y-v-e-o-v-m k-i-u-. ------------------------.
Olete te üksi siin? Да-- с-- с--- о---? Дали сте сами овде? 0
D--- s--- s--- o----? Da-- s--- s--- o----? Dali stye sami ovdye? D-l- s-y- s-m- o-d-e? --------------------?
Ei, mu naine / mu mees on ka siin. Не- м----- с------ / м---- с----- е и--- т--- о---. Не, мојата сопруга / мојот сопруг е исто така овде. 0
N--, m----- s-------- / m---- s------- y- i--- t--- o----. Ny-- m----- s-------- / m---- s------- y- i--- t--- o----. Nye, moјata soproogua / moјot soproogu ye isto taka ovdye. N-e, m-ј-t- s-p-o-g-a / m-ј-t s-p-o-g- y- i-t- t-k- o-d-e. ---,------------------/----------------------------------.
Ja seal on mu mõlemad lapsed. А т--- с- м---- д-- д---. А таму се моите две деца. 0
A t---- s-- m----- d--- d-----. A t---- s-- m----- d--- d-----. A tamoo sye moitye dvye dyetza. A t-m-o s-e m-i-y- d-y- d-e-z-. ------------------------------.

Romaani keeled

700 miljoni inimese emakeel kuulub romaani keelte hulka. Seega on romaani keelerühm üks levinumaid maailmas. Romaani keeled kuuluvad Indo-Euroopa keelkonda. Kõik romaani keeled pärinevad ladina keelest. See tähendab, et nad on rooma keele järeltulijad. Kõigi romaani keelte aluseks on rahvaladina keel. See on ladina keel, mida räägiti hilisantiikajal. Rahvaladina keel levis roomlaste vallutusretkede käigus üle Euroopa. Sellest arenesid välja romaani keeled ja dialektid. Ladina keel kuulub itali keelerühma. Romaani keeli on kokku umbes 15. Täpset arvu on raske kindlaks määrata. Sageli on ebaselge, kas on olemas omaette keeled või ainult üksteise dialektid. Mõned romaani keeled on aja jooksul välja surnud. Kuid romaani keeltest on ka välja arenenud uusi keeli. Need on kreoolkeeled. Praegu on hispaania keel levinuim romaani keel maailmas. Kõigi maailma keelte hulgast on hispaania keelel 380 miljonit kõnelejat. Romaani keeled pakuvad suurt huvi teadlastele. Antud keelerühma ajalugu on hästi dokumenteeritud. Ladina ja romaani tekstid on eksisteerinud juba üle 2500 aasta. Keeleteadlased kasutavad neid keeli, et uurida individuaalsete keelte arengut. Seega on võimalik uurida keele arenemise reegleid. Paljudel juhtudel on võimalik uuringu tulemusi kanda üle ka teistesse keeltesse. Romaani keelte grammatika on sarnase ülesehitusega. Eelkõige aga on keelte sõnavarad sarnased. Kui inimene oskab ühte romaani keelt, on tal lihtne ka teist õppida. Aitäh, ladina keel!
Kas sa teadsid?
Jaapani keel kuulub kindlasti kõige paeluvamate hulka. Paljude inimeste jaoks on eriti huvitav nende kirjasüsteem. See koosneb hiina märkidest ja kahest silpkirjast. Jaapani keelele on iseloomulikud tema paljud dialektid. Need erinevad teineteisest osaliselt väga palju. Võib juhtuda, et kaks rääkijat erinevatest piirkondadest üksteisest aru ei saa. Jaapani keelel on meloodiline aktsent. Sõna rõhutamisel ei räägita valjemini. Varieeritakse toonikõrgusi. Jaapani keelt räägib umbes 130 miljonit inimest. Enamik neist elab muidugi Jaapanis. Suuri jaapani keelegruppe leidub ka Brasiilias ja Põhja-Ameerikas. Need on Jaapani väljarändajate järeltulijad. Päris kakskeelseid leidub üsna vähe. Aga just see peaks meid ju motiveerima seda nii põnevat keelt õppima!