Vestmik

et midagi soovima   »   mk нешто сака

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [седумдесет]

70 [syedoomdyesyet]

нешто сака

[nyeshto saka]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti makedoonia Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? С-к--е-л- да пуши-е? С----- л- д- п------ С-к-т- л- д- п-ш-т-? -------------------- Сакате ли да пушите? 0
Sak-t-e l---a-p-o--i--e? S------ l- d- p--------- S-k-t-e l- d- p-o-h-t-e- ------------------------ Sakatye li da pooshitye?
Kas te sooviksite tantsida? С--ате--и--а -а-ц----е? С----- л- д- т--------- С-к-т- л- д- т-н-у-а-е- ----------------------- Сакате ли да танцувате? 0
Sa-a-y---- da-tan-z--v-tye? S------ l- d- t------------ S-k-t-e l- d- t-n-z-o-a-y-? --------------------------- Sakatye li da tantzoovatye?
Kas te sooviksite jalutama minna? С-к-те--------е--р-ш---те? С----- л- д- с- п--------- С-к-т- л- д- с- п-о-е-а-е- -------------------------- Сакате ли да се прошетате? 0
Saka-------d- --e-pro--y--a-ye? S------ l- d- s-- p------------ S-k-t-e l- d- s-e p-o-h-e-a-y-? ------------------------------- Sakatye li da sye proshyetatye?
Ma sooviksin suitsetada. Ја- са-а--д- -уш-м. Ј-- с---- д- п----- Ј-с с-к-м д- п-ш-м- ------------------- Јас сакам да пушам. 0
Ј-- -a-am -a p--s--m. Ј-- s---- d- p------- Ј-s s-k-m d- p-o-h-m- --------------------- Јas sakam da poosham.
Soovid sa sigaretti? С-к-ш-л- е--а ц-га--? С---- л- е--- ц------ С-к-ш л- е-н- ц-г-р-? --------------------- Сакаш ли една цигара? 0
S----- li -ed---tzi-ua--? S----- l- y---- t-------- S-k-s- l- y-d-a t-i-u-r-? ------------------------- Sakash li yedna tziguara?
Ta soovib tuld. Т-ј-са-а -а-а-к-. Т-- с--- з------- Т-ј с-к- з-п-л-а- ----------------- Тој сака запалка. 0
T-ј s-k--zap--ka. T-- s--- z------- T-ј s-k- z-p-l-a- ----------------- Toј saka zapalka.
Ma sooviksin midagi juua. С---- -а -е-на-и-ам--е-т-. С---- д- с- н------ н----- С-к-м д- с- н-п-ј-м н-ш-о- -------------------------- Сакам да се напијам нешто. 0
Sa-a--da--y--n-p--a- n-e-h-o. S---- d- s-- n------ n------- S-k-m d- s-e n-p-ј-m n-e-h-o- ----------------------------- Sakam da sye napiјam nyeshto.
Ma sooviksin midagi süüa. Сак-м -- -ад-м-нешт-. С---- д- ј---- н----- С-к-м д- ј-д-м н-ш-о- --------------------- Сакам да јадам нешто. 0
Sa--- da --dam n--sh--. S---- d- ј---- n------- S-k-m d- ј-d-m n-e-h-o- ----------------------- Sakam da јadam nyeshto.
Ma sooviksin veidi puhata. С-----малку да-с- -дм-ра-. С---- м---- д- с- о------- С-к-м м-л-у д- с- о-м-р-м- -------------------------- Сакам малку да се одморам. 0
S--a- m-lk-- d--s-e od--r--. S---- m----- d- s-- o------- S-k-m m-l-o- d- s-e o-m-r-m- ---------------------------- Sakam malkoo da sye odmoram.
Ma sooviksin teilt midagi küsida. Са-а- да-В- -рашам ----о. С---- д- В- п----- н----- С-к-м д- В- п-а-а- н-ш-о- ------------------------- Сакам да Ве прашам нешто. 0
Sak-m da --e----s--m-n---ht-. S---- d- V-- p------ n------- S-k-m d- V-e p-a-h-m n-e-h-o- ----------------------------- Sakam da Vye prasham nyeshto.
Ma sooviksin teilt midagi paluda. Са-ам -а Ве замол-м -а------. С---- д- В- з------ з- н----- С-к-м д- В- з-м-л-м з- н-ш-о- ----------------------------- Сакам да Ве замолам за нешто. 0
S-ka- da -y--z--olam-z--ny-sht-. S---- d- V-- z------ z- n------- S-k-m d- V-e z-m-l-m z- n-e-h-o- -------------------------------- Sakam da Vye zamolam za nyeshto.
Ma sooviksin teile midagi välja teha. С--ам да -- покана- з--не--о. С---- д- В- п------ з- н----- С-к-м д- В- п-к-н-м з- н-ш-о- ----------------------------- Сакам да Ве поканам за нешто. 0
S---- -a--y----ka-am -a n-e-h-o. S---- d- V-- p------ z- n------- S-k-m d- V-e p-k-n-m z- n-e-h-o- -------------------------------- Sakam da Vye pokanam za nyeshto.
Mida te soovite, palun? Ш-о ---а--,------? Ш-- с------ м----- Ш-о с-к-т-, м-л-м- ------------------ Што сакате, молам? 0
Sh-o--ak-t-e, --l--? S--- s------- m----- S-t- s-k-t-e- m-l-m- -------------------- Shto sakatye, molam?
Soovite te kohvi? С-кат- -и--а-е? С----- л- к---- С-к-т- л- к-ф-? --------------- Сакате ли кафе? 0
Saka--- li--a-y-? S------ l- k----- S-k-t-e l- k-f-e- ----------------- Sakatye li kafye?
Või soovite te pigem teed? Ил---ове-е---к-т----ј? И-- п----- с----- ч--- И-и п-в-ќ- с-к-т- ч-ј- ---------------------- Или повеќе сакате чај? 0
I-- -o-y-kjye-sa---ye-cha-? I-- p-------- s------ c---- I-i p-v-e-j-e s-k-t-e c-a-? --------------------------- Ili povyekjye sakatye chaј?
Me soovime koju sõita. С-каме-д----т----е-н--а- д---. С----- д- п------- н---- д---- С-к-м- д- п-т-в-м- н-к-ј д-м-. ------------------------------ Сакаме да патуваме накај дома. 0
S------ d---a-oo--m-e n--aј--o-a. S------ d- p--------- n---- d---- S-k-m-e d- p-t-o-a-y- n-k-ј d-m-. --------------------------------- Sakamye da patoovamye nakaј doma.
Soovite te taksot? Сака---ли-т-кси? С----- л- т----- С-к-т- л- т-к-и- ---------------- Сакате ли такси? 0
Sa----e-li ---s-? S------ l- t----- S-k-t-e l- t-k-i- ----------------- Sakatye li taksi?
Nad soovivad helistada. В-- с-кате -а ---ефо--р--е. В-- с----- д- т------------ В-е с-к-т- д- т-л-ф-н-р-т-. --------------------------- Вие сакате да телефонирате. 0
V-ye-sa-a--e-da---elye-o-------. V--- s------ d- t--------------- V-y- s-k-t-e d- t-e-y-f-n-r-t-e- -------------------------------- Viye sakatye da tyelyefoniratye.

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.