Vestmik

et midagi soovima   »   mk нешто сака

70 [seitsekümmend]

midagi soovima

midagi soovima

70 [седумдесет]

70 [syedoomdyesyet]

нешто сака

nyeshto saka

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti makedoonia Mängi Rohkem
Kas te sooviksite suitsetada? Са--т---- да п-шит-? С_____ л_ д_ п______ С-к-т- л- д- п-ш-т-? -------------------- Сакате ли да пушите? 0
S-------l- d--p--s-it-e? S______ l_ d_ p_________ S-k-t-e l- d- p-o-h-t-e- ------------------------ Sakatye li da pooshitye?
Kas te sooviksite tantsida? С---те ли-да-т-н--ва--? С_____ л_ д_ т_________ С-к-т- л- д- т-н-у-а-е- ----------------------- Сакате ли да танцувате? 0
Saka--- -i -- ---t-o-v---e? S______ l_ d_ t____________ S-k-t-e l- d- t-n-z-o-a-y-? --------------------------- Sakatye li da tantzoovatye?
Kas te sooviksite jalutama minna? Сакат- -- -- с- п--------? С_____ л_ д_ с_ п_________ С-к-т- л- д- с- п-о-е-а-е- -------------------------- Сакате ли да се прошетате? 0
Saka-ye li da--ye-pros--e--tye? S______ l_ d_ s__ p____________ S-k-t-e l- d- s-e p-o-h-e-a-y-? ------------------------------- Sakatye li da sye proshyetatye?
Ma sooviksin suitsetada. Ј-с--ак-м -а -у-а-. Ј__ с____ д_ п_____ Ј-с с-к-м д- п-ш-м- ------------------- Јас сакам да пушам. 0
Ј-s -a-a-----poo-ha-. Ј__ s____ d_ p_______ Ј-s s-k-m d- p-o-h-m- --------------------- Јas sakam da poosham.
Soovid sa sigaretti? С-каш ли-една -иг-р-? С____ л_ е___ ц______ С-к-ш л- е-н- ц-г-р-? --------------------- Сакаш ли една цигара? 0
S---s--li -e--a-t--g--ra? S_____ l_ y____ t________ S-k-s- l- y-d-a t-i-u-r-? ------------------------- Sakash li yedna tziguara?
Ta soovib tuld. Т-ј-с--а---п---а. Т__ с___ з_______ Т-ј с-к- з-п-л-а- ----------------- Тој сака запалка. 0
To- -ak---a--lka. T__ s___ z_______ T-ј s-k- z-p-l-a- ----------------- Toј saka zapalka.
Ma sooviksin midagi juua. С-к-- -а -- напиј---нешто. С____ д_ с_ н______ н_____ С-к-м д- с- н-п-ј-м н-ш-о- -------------------------- Сакам да се напијам нешто. 0
Sa-am-da -ye n--i-am---esh-o. S____ d_ s__ n______ n_______ S-k-m d- s-e n-p-ј-m n-e-h-o- ----------------------------- Sakam da sye napiјam nyeshto.
Ma sooviksin midagi süüa. С-ка- да-ја--- неш-о. С____ д_ ј____ н_____ С-к-м д- ј-д-м н-ш-о- --------------------- Сакам да јадам нешто. 0
S---m d- јadam--y-s---. S____ d_ ј____ n_______ S-k-m d- ј-d-m n-e-h-o- ----------------------- Sakam da јadam nyeshto.
Ma sooviksin veidi puhata. С---м ма-ку-да се-одм----. С____ м____ д_ с_ о_______ С-к-м м-л-у д- с- о-м-р-м- -------------------------- Сакам малку да се одморам. 0
S-kam-ma-k-- -a-s----dm---m. S____ m_____ d_ s__ o_______ S-k-m m-l-o- d- s-e o-m-r-m- ---------------------------- Sakam malkoo da sye odmoram.
Ma sooviksin teilt midagi küsida. Са--м-д- ------------шт-. С____ д_ В_ п_____ н_____ С-к-м д- В- п-а-а- н-ш-о- ------------------------- Сакам да Ве прашам нешто. 0
S-k-m -a -ye p-asham----s-to. S____ d_ V__ p______ n_______ S-k-m d- V-e p-a-h-m n-e-h-o- ----------------------------- Sakam da Vye prasham nyeshto.
Ma sooviksin teilt midagi paluda. С-к-м-----е-з---л-------е-т-. С____ д_ В_ з______ з_ н_____ С-к-м д- В- з-м-л-м з- н-ш-о- ----------------------------- Сакам да Ве замолам за нешто. 0
S--a- -a-V-e z---l-- -a ---shto. S____ d_ V__ z______ z_ n_______ S-k-m d- V-e z-m-l-m z- n-e-h-o- -------------------------------- Sakam da Vye zamolam za nyeshto.
Ma sooviksin teile midagi välja teha. Са--- д---е п-кан---з- н-ш--. С____ д_ В_ п______ з_ н_____ С-к-м д- В- п-к-н-м з- н-ш-о- ----------------------------- Сакам да Ве поканам за нешто. 0
Sak-- -a-Vye------am za -y-sht-. S____ d_ V__ p______ z_ n_______ S-k-m d- V-e p-k-n-m z- n-e-h-o- -------------------------------- Sakam da Vye pokanam za nyeshto.
Mida te soovite, palun? Шт- сака-------а-? Ш__ с______ м_____ Ш-о с-к-т-, м-л-м- ------------------ Што сакате, молам? 0
S-to s----y-----lam? S___ s_______ m_____ S-t- s-k-t-e- m-l-m- -------------------- Shto sakatye, molam?
Soovite te kohvi? С-ка-е л- ---е? С_____ л_ к____ С-к-т- л- к-ф-? --------------- Сакате ли кафе? 0
S-ka--e l--k-fy-? S______ l_ k_____ S-k-t-e l- k-f-e- ----------------- Sakatye li kafye?
Või soovite te pigem teed? И---п-в--- сак-т- --ј? И__ п_____ с_____ ч___ И-и п-в-ќ- с-к-т- ч-ј- ---------------------- Или повеќе сакате чај? 0
I---p---e----------ye-ch--? I__ p________ s______ c____ I-i p-v-e-j-e s-k-t-e c-a-? --------------------------- Ili povyekjye sakatye chaј?
Me soovime koju sõita. Сака-е ---пат---м---ака--д--а. С_____ д_ п_______ н____ д____ С-к-м- д- п-т-в-м- н-к-ј д-м-. ------------------------------ Сакаме да патуваме накај дома. 0
Sa-am----- pa-o-v-my- -a--ј----a. S______ d_ p_________ n____ d____ S-k-m-e d- p-t-o-a-y- n-k-ј d-m-. --------------------------------- Sakamye da patoovamye nakaј doma.
Soovite te taksot? Сак-те-л- т--си? С_____ л_ т_____ С-к-т- л- т-к-и- ---------------- Сакате ли такси? 0
Sak-tye-li t--si? S______ l_ t_____ S-k-t-e l- t-k-i- ----------------- Sakatye li taksi?
Nad soovivad helistada. В-----кате -- -ел-фо-и----. В__ с_____ д_ т____________ В-е с-к-т- д- т-л-ф-н-р-т-. --------------------------- Вие сакате да телефонирате. 0
V--e---katy---- ---l----n---t-e. V___ s______ d_ t_______________ V-y- s-k-t-e d- t-e-y-f-n-r-t-e- -------------------------------- Viye sakatye da tyelyefoniratye.

Kaks keelt = kaks kõnekeskust!

Ajule pole oluline, millist keelt me õpime. Seda seetõttu, et ajul on erinevate keelte jaoks erinevad salvestamise kohad. Kõiki õpitud keeli ei salvestata ühte kohta. Keeled, mida õpime täiskasvanuna, salvestuvad oma piirkonda. See tähendab, et aju töötleb uusi reegleid erinevas kohas. Need ei ole salvestatud samas piirkonnas kui emakeel. Samas kakskeelsed inimesed kasutavad ainult ühte ajupiirkonda. Mitmed uuringud on sellisele järeldusele jõudnud. Neuroteadlased uurida mitmeid katseisikuid. Katsealused rääkisid ladusalt kahte keelt. Üks osa katserühmast oli aga kakskeelne. Teine osa seevastu oli teist keelt õppinud hilisemas elus. Teadlased mõõtsid keeleeksami ajal aju aktiivsust. Nii said nad jälgida, millised aju piirkonnad katse ajal töötasid. Ja nad nägid, et ‘hilistel’ õppijatel oli kaks kõnekeskust! Teadlased on juba pikka aega kahtlustanud, et see nii võib olla. Ajukahjustusega inimestel on teistsugused sümptomid. Niisiis võib ajukahjustus tekitada kõnehäireteni. Kannatanud ei suuda enam nii hästi hääldada või sõnu mõista. Aga kakskeelsetel õnnetuse ohvritel on mõnikord ebatavalised sümptomid. Nende kõnehäired ei mõjuta alati mõlemat keelt. Kuiviga on saanud vaid üks aju osa, võib teised veel toimida. Sellisel juhul räägib patsient üht keelt paremini kui teist. Kaht erinevat keelt ka taasõpitakse erineva kiirusega. See tõestab, et keeled ei salvestu samas kohas. Kuna neid ei õpitud ühel ajal, moodustuvad kaks keskust. Endiselt pole teada, kuidas meie aju suudab mitut keelt hallata. Kuid uued leiud võivad viia uute õppestrateegiateni.