Vestmik

et Järgarvud   »   mk Редни броеви

61 [kuuskümmend üks]

Järgarvud

Järgarvud

61 [шеесет и еден]

61 [shyeyesyet i yedyen]

Редни броеви

[Ryedni broyevi]

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti makedoonia Mängi Rohkem
Esimene kuu on jaanuar. Прв-о- -е--ц е ----ар-. П----- м---- е ј------- П-в-о- м-с-ц е ј-н-а-и- ----------------------- Првиот месец е јануари. 0
P-viot -ye-y-tz -e -a-ooa--. P----- m------- y- ј-------- P-v-o- m-e-y-t- y- ј-n-o-r-. ---------------------------- Prviot myesyetz ye јanooari.
Teine kuu on veebruar. В-ори-т--ес-ц - -е-руа--. В------ м---- е ф-------- В-о-и-т м-с-ц е ф-в-у-р-. ------------------------- Вториот месец е февруари. 0
Vtor-ot m--sy--- ---fye---oa--. V------ m------- y- f---------- V-o-i-t m-e-y-t- y- f-e-r-o-r-. ------------------------------- Vtoriot myesyetz ye fyevrooari.
Kolmas kuu on märts. Т-е-и-т ---е- е--арт. Т------ м---- е м---- Т-е-и-т м-с-ц е м-р-. --------------------- Третиот месец е март. 0
T--et-ot -y-sye-- y--mart. T------- m------- y- m---- T-y-t-o- m-e-y-t- y- m-r-. -------------------------- Tryetiot myesyetz ye mart.
Neljas kuu on aprill. Че-в----т--ес---е -п-и-. Ч-------- м---- е а----- Ч-т-р-и-т м-с-ц е а-р-л- ------------------------ Четвртиот месец е април. 0
C--et---i-t--ye---------apri-. C---------- m------- y- a----- C-y-t-r-i-t m-e-y-t- y- a-r-l- ------------------------------ Chyetvrtiot myesyetz ye april.
Viies kuu on mai. Пет-------сец е --ј. П------ м---- е м--- П-т-и-т м-с-ц е м-ј- -------------------- Петтиот месец е мај. 0
Pye------my--y--z--- -a-. P------- m------- y- m--- P-e-t-o- m-e-y-t- y- m-ј- ------------------------- Pyettiot myesyetz ye maј.
Kuues kuu on juuni. Ш-с---о---есец е ј-ни. Ш------- м---- е ј---- Ш-с-т-о- м-с-ц е ј-н-. ---------------------- Шесттиот месец е јуни. 0
S-y-s---o--mye--e-z ye --o-i. S--------- m------- y- ј----- S-y-s-t-o- m-e-y-t- y- ј-o-i- ----------------------------- Shyesttiot myesyetz ye јooni.
Kuus kuud on pool aastat. Ш----м-сец- с--п-ло-----г-д-на. Ш--- м----- с- п------- г------ Ш-с- м-с-ц- с- п-л-в-н- г-д-н-. ------------------------------- Шест месеци се половина година. 0
S--e----yesy-t-----e -o-o-i-a g-od--a. S----- m-------- s-- p------- g------- S-y-s- m-e-y-t-i s-e p-l-v-n- g-o-i-a- -------------------------------------- Shyest myesyetzi sye polovina guodina.
Jaanuar, veebruar, märts, ј-----и, ф----ари- ма-т ј------- ф-------- м--- ј-н-а-и- ф-в-у-р-, м-р- ----------------------- јануари, февруари, март 0
јanooa----fy---o----,-m-rt ј-------- f---------- m--- ј-n-o-r-, f-e-r-o-r-, m-r- -------------------------- јanooari, fyevrooari, mart
aprill, mai ja juuni. а---л---а-, ју--. а----- м--- ј---- а-р-л- м-ј- ј-н-. ----------------- април, мај, јуни. 0
ap--l,--aј--јoo-i. a----- m--- ј----- a-r-l- m-ј- ј-o-i- ------------------ april, maј, јooni.
Seitsmes kuu on juuli. Се-м-от ---ец-- ју-и. С------ м---- е ј---- С-д-и-т м-с-ц е ј-л-. --------------------- Седмиот месец е јули. 0
S-edm-o---ye-yet---- ј--l-. S------- m------- y- ј----- S-e-m-o- m-e-y-t- y- ј-o-i- --------------------------- Syedmiot myesyetz ye јooli.
Kaheksas kuu on august. Ос--от месец-- ав--ст. О----- м---- е а------ О-м-о- м-с-ц е а-г-с-. ---------------------- Осмиот месец е август. 0
Osmiot my-sy-tz-ye av--o--t. O----- m------- y- a-------- O-m-o- m-e-y-t- y- a-g-o-s-. ---------------------------- Osmiot myesyetz ye avguoost.
Üheksas kuu on september. Д-ветти-т --сец е-с--те-в-и. Д-------- м---- е с--------- Д-в-т-и-т м-с-ц е с-п-е-в-и- ---------------------------- Деветтиот месец е септември. 0
Dy-v-et--ot-m-es-e-- y---y--t-e--ri. D---------- m------- y- s----------- D-e-y-t-i-t m-e-y-t- y- s-e-t-e-v-i- ------------------------------------ Dyevyettiot myesyetz ye syeptyemvri.
Kümnes kuu on oktoober. Д-се------ме----е-окто-в--. Д-------- м---- е о-------- Д-с-т-и-т м-с-ц е о-т-м-р-. --------------------------- Десеттиот месец е октомври. 0
Dye-ye-t--t ------t--y- okto---i. D---------- m------- y- o-------- D-e-y-t-i-t m-e-y-t- y- o-t-m-r-. --------------------------------- Dyesyettiot myesyetz ye oktomvri.
Üheteistkümnes kuu on november. Един--се--иот---с-ц-- ноемв--. Е------------ м---- е н------- Е-и-а-с-т-и-т м-с-ц е н-е-в-и- ------------------------------ Единаесеттиот месец е ноември. 0
Y--ina-es-e----t---e-yetz-ye -oye--r-. Y--------------- m------- y- n-------- Y-d-n-y-s-e-t-o- m-e-y-t- y- n-y-m-r-. -------------------------------------- Yedinayesyettiot myesyetz ye noyemvri.
Kaheteistkümnes kuu on detsember. Дв----се--и-- -е-е--е д-кем-ри. Д------------ м---- е д-------- Д-а-а-с-т-и-т м-с-ц е д-к-м-р-. ------------------------------- Дванаесеттиот месец е декември. 0
D-----esy--t--- my-sy--z -- d-ek-em---. D-------------- m------- y- d---------- D-a-a-e-y-t-i-t m-e-y-t- y- d-e-y-m-r-. --------------------------------------- Dvanayesyettiot myesyetz ye dyekyemvri.
Kaksteist kuud on aasta. Два-а-с----е-е-- се -дна -о----. Д-------- м----- с- е--- г------ Д-а-а-с-т м-с-ц- с- е-н- г-д-н-. -------------------------------- Дванаесет месеци се една година. 0
Dv-n---syet----syet-- sy- ---na--uodina. D---------- m-------- s-- y---- g------- D-a-a-e-y-t m-e-y-t-i s-e y-d-a g-o-i-a- ---------------------------------------- Dvanayesyet myesyetzi sye yedna guodina.
Juuli, august, september, ј---, авг-ст, --п---вр-, ј---- а------ с--------- ј-л-, а-г-с-, с-п-е-в-и- ------------------------ јули, август, септември, 0
ј-o--,-a-g--o--- --e-tye---i, ј----- a-------- s----------- ј-o-i- a-g-o-s-, s-e-t-e-v-i- ----------------------------- јooli, avguoost, syeptyemvri,
oktoober, november ja detsember. о-то--ри, -о-м-р-, д--ем--и. о-------- н------- д-------- о-т-м-р-, н-е-в-и- д-к-м-р-. ---------------------------- октомври, ноември, декември. 0
oktomv-i---o---v-i, -yekyem-r-. o-------- n-------- d---------- o-t-m-r-, n-y-m-r-, d-e-y-m-r-. ------------------------------- oktomvri, noyemvri, dyekyemvri.

Emakeel on alati kõige tähtsam keel

Meie emakeel on esimene õpitud keel. Õppimine toimub automaatselt, nii et me ei märka seda. Enamikel inimestel on vaid üks emakeel. Kõiki teisi keeli õpitakse kui võõrkeeli. Muidugi on ka inimesi, kes kasvavad üles mitmekeelsetena. Kuid tavaliselt oskavad nad neid keeli erineval tasemel. Sageli kasutatakse neid keeli ka erinevalt. Näiteeks ühte keelt kasutatakse tööl. Teist kasutatakse kodus. Kui hästi me keelt räägime, sõltub paljudest teguritest. Väikeste lastena õpime me tavaliselt keeli väga hästi. Selles vanuses töötab meie kõnekeskus kõige effektiivsemalt. Oluline on ka, kui tihti me keelt kasutame. Mida tihemini seda kasutame, seda paremini räägime. Kuid teadlased usuvad, et inimene ei saa kahte keelt võrdsel tasemel osata. Üks keel on alati tähtsam kui teine. Katsed paistavad seda hüpoteesi kinnitavat. Uuringus testiti selleks erinevaid inimesi. Pool katsealustest rääkisid sujuvalt kahte keelt. Nende emakeeleks oli hiina keel ja teiseks oli inglise keel. Teine grupp rääkis vaid inglise keelt emakeelena. Katsealused pidid lahendama inglise keeles lihtsaid ülesandeid. Seda tehes mõõdeti nende aju aktiivsust Ja katsealuste ajudes oli näha erinevusi! Mitmekeelsete inimeste ajus oli üks piirkond eriti aktiivne. Ükskeelsetel inimestel aga ei näidanud tulemused antud piirkonnas mingit aktiivsust. Mõlemad rühmad lahendasid ülesanded sama kiiresti ja hästi. Sellele vaatamata tõlkisid hiina keele esindajad kogu teksti enne oma emakeelde...