Vestmik

et Kehaosad   »   sk Časti tela

58 [viiskümmend kaheksa]

Kehaosad

Kehaosad

58 [päťdesiatosem]

Časti tela

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti slovaki Mängi Rohkem
Ma joonistan meest. Kr----------. K------ m---- K-e-l-m m-ž-. ------------- Kreslím muža. 0
Esiteks pea. N-j--v -la--. N----- h----- N-j-r- h-a-u- ------------- Najprv hlavu. 0
Mees kannab mütsi. Muž -á --obúk. M-- m- k------ M-ž m- k-o-ú-. -------------- Muž má klobúk. 0
Juukseid ei ole näha. V---- -i--je -----. V---- n-- j- v----- V-a-y n-e j- v-d-o- ------------------- Vlasy nie je vidno. 0
Kõrvu ei ole samuti näha. U-- --kisto--ie-j- --dn-. U-- t------ n-- j- v----- U-i t-k-s-o n-e j- v-d-o- ------------------------- Uši takisto nie je vidno. 0
Selga ei ole ka näha. C---át-ta-isto ----je v-dno. C----- t------ n-- j- v----- C-r-á- t-k-s-o n-e j- v-d-o- ---------------------------- Chrbát takisto nie je vidno. 0
Ma joonistan silmad ja suu. Nakresl---o-----ú---. N-------- o-- a ú---- N-k-e-l-m o-i a ú-t-. --------------------- Nakreslím oči a ústa. 0
Mees tantsib ja naerab. Muž t-ncuje-a s---- sa. M-- t------ a s---- s-- M-ž t-n-u-e a s-e-e s-. ----------------------- Muž tancuje a smeje sa. 0
Mehel on pikk nina. M---m- ---- -o-. M-- m- d--- n--- M-ž m- d-h- n-s- ---------------- Muž má dlhý nos. 0
Ta kannab keppi käes. V--uká-h-m---al-c-. V r----- m- p------ V r-k-c- m- p-l-c-. ------------------- V rukách má palicu. 0
Ta kannab ka salli ümber kaela. Okolo----u m--t-e--š-l. O---- k--- m- t--- š--- O-o-o k-k- m- t-e- š-l- ----------------------- Okolo krku má tiež šál. 0
On talv ja külm. Je z--a---j- --lad--. J- z--- a j- c------- J- z-m- a j- c-l-d-o- --------------------- Je zima a je chladno. 0
Käed on tugevad. R-ky sú siln-. R--- s- s----- R-k- s- s-l-é- -------------- Ruky sú silné. 0
Jalad on samuti tugevad. No---------ž-sil-é. N--- s- t--- s----- N-h- s- t-e- s-l-é- ------------------- Nohy sú tiež silné. 0
See mees on lumest. Muž-je--o ---hu. M-- j- z- s----- M-ž j- z- s-e-u- ---------------- Muž je zo snehu. 0
Ta ei kanna pükse ega mantlit. Ne-á -ohavice--n- plá-ť. N--- n------- a-- p----- N-m- n-h-v-c- a-i p-á-ť- ------------------------ Nemá nohavice ani plášť. 0
Kuid see mees ei külmeta. A-e -e-rz--. A-- n------- A-e n-m-z-e- ------------ Ale nemrzne. 0
Ta on lumemees. J--to sn---l-a-. J- t- s--------- J- t- s-e-u-i-k- ---------------- Je to snehuliak. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Meie esivanemate keel

Keeleteadlased saavad analüüsida kaasaegseid keeli. Seda saab teha mitmel erineval moel. Aga kuidas rääkisid inimesed tuhandeid aastaid tagasi? Sellele küsimusele on palju keerulisem vastata. Sellest hoolimata veedavad teadlased sellele vastuse leidmiseks aastaid. Nad tahaksid välja selgitada, kuidas inimesed varasemal ajal rääkisid. Et seda teha, üritavad nad rekonstrueerida muistseid kõnevorme. Ameerika teadlased on nüüd teinud põneva avastuse. Nad analüüsisid enam kui 2000 keelt. Eelkõige analüüsisid nad keelte lausestruktuure. Uuringu tulemus oli väga huvitav. Umbes poolte keelte lauseehitus järgis mustrit SOV. See tähendab, et lausete sõnade järgjekorra muster on: subjekt, objekt ja verb. Rohkem kui 700 keelt järgivad mustrit S-V-O. Ja umbes 160 keeles on mustriks hoopis VSO. Ainult umbes 40 keelt kasutavad mustriga V-O-S. 120 keelt on mingite mustrite hübriidid. Samas OVS ja OSV-d esineb märkimisväärselt vähem. Enamik analüüsitud keeli kasutab mustrit SOV. Näiteks võib siin tuua pärsia, jaapani ja türgi keele. Enamik elavaid keeli kasutab aga SVO mustrit. Tänapäeval domineerib antud muster indoeuroopa keelkonnas. Teadlased usuvad, et varasemalt oli ka seal kasutuses SOV. Kõik keeled põhinevad samal süsteemil. Kuid siis keeled hargnesid. Me ei tea veel, kuidas see täpselt juhtus. Kuid lausestruktuuride mitmekesistumisel pidi olema mingi põhjus. Kuna evolutsiooni puhul valitseb see, kellel on mingi eelis...