Vestmik

et Omadussõnad 2   »   sk Prídavné mená 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [sedemdesiatdeväť]

Prídavné mená 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti slovaki Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. Má- n- s--- m---- š---. Mám na sebe modré šaty. 0
Mul on punane kleit seljas. Má- n- s--- č------ š---. Mám na sebe červené šaty. 0
Mul on roheline kleit seljas. Má- n- s--- z----- š---. Mám na sebe zelené šaty. 0
Ma ostan musta koti. Kú--- č----- t----. Kúpim čiernu tašku. 0
Ma ostan pruuni koti. Kú--- h---- t----. Kúpim hnedú tašku. 0
Ma ostan valge koti. Kú--- b---- t----. Kúpim bielu tašku. 0
Mul on vaja uut autot. Po-------- n--- a---. Potrebujem nové auto. 0
Mul on vaja kiiret autot. Po-------- r----- a---. Potrebujem rýchle auto. 0
Mul on vaja mugavat autot. Po-------- p------- a---. Potrebujem pohodlné auto. 0
Seal üleval elab vana naine. Ta- h--- b--- s---- ž---. Tam hore býva stará žena. 0
Seal üleval elab paks naine. Ta- h--- b--- t---- ž---. Tam hore býva tlstá žena. 0
Seal all elab uudishimulik naine. Ta- d--- b--- z------ ž---. Tam dole býva zvedavá žena. 0
Meie külalised olid toredad inimesed. Na-- h----- b--- m--- ľ----. Naši hostia boli milí ľudia. 0
Meie külalised olid viisakad inimesed. Na-- h----- b--- z------- ľ----. Naši hostia boli zdvorilí ľudia. 0
Meie külalised olid huvitavad inimesed. Na-- h----- b--- z-------- ľ----. Naši hostia boli zaujímaví ľudia. 0
Mul on armsad lapsed. Má- m--- d---. Mám milé deti. 0
Aga naabritel on ulakad lapsed. Al- s------ m--- d--- d---. Ale susedia majú drzé deti. 0
Kas teie lapsed on head? Sú v--- d--- p-------? Sú vaše deti poslušné? 0

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...