Vestmik

et Sidesõnad 1   »   sk Spojky 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [deväťdesiatštyri]

Spojky 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti slovaki Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. Poč---- --m---est--e-prš-ť. Počkaj, kým prestane pršať. P-č-a-, k-m p-e-t-n- p-š-ť- --------------------------- Počkaj, kým prestane pršať. 0
Oota kuni ma valmis olen. P-č---, -ým bu--m---to-ý (hot--á-. Počkaj, kým budem hotový (hotová). P-č-a-, k-m b-d-m h-t-v- (-o-o-á-. ---------------------------------- Počkaj, kým budem hotový (hotová). 0
Oota kuni ta tagasi tuleb. P--ka-,-k-- pr--e ---ť. Počkaj, kým príde späť. P-č-a-, k-m p-í-e s-ä-. ----------------------- Počkaj, kým príde späť. 0
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. P-čkám- k-m-b-dú m-je vla-- suc-é. Počkám, kým budú moje vlasy suché. P-č-á-, k-m b-d- m-j- v-a-y s-c-é- ---------------------------------- Počkám, kým budú moje vlasy suché. 0
Ma ootan kuni film ära lõpeb. P-čk------m ---n-í -ilm. Počkám, kým skončí film. P-č-á-, k-m s-o-č- f-l-. ------------------------ Počkám, kým skončí film. 0
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. P----m--k-- bu---n- --m----e ------. Počkám, kým bude na semafore zelená. P-č-á-, k-m b-d- n- s-m-f-r- z-l-n-. ------------------------------------ Počkám, kým bude na semafore zelená. 0
Millal sa puhkusele sõidad? K-dy-ideš--a-dovolenku? Kedy ideš na dovolenku? K-d- i-e- n- d-v-l-n-u- ----------------------- Kedy ideš na dovolenku? 0
Veel enne suvevaheaga? Eš-- -red --tn-mi---áz-nina--? Ešte pred letnými prázdninami? E-t- p-e- l-t-ý-i p-á-d-i-a-i- ------------------------------ Ešte pred letnými prázdninami? 0
Jah, enne suvevaheaja algust. Á-o, e-t---r-dt----a-o----n- l--n--p---dni----. Áno, ešte predtým, ako začnú letné prázdnininy. Á-o- e-t- p-e-t-m- a-o z-č-ú l-t-é p-á-d-i-i-y- ----------------------------------------------- Áno, ešte predtým, ako začnú letné prázdnininy. 0
Paranda katus enne, kui talv algab. O-r-v --rec---p--d--m,-ako-príd- z-m-. Oprav strechu predtým, ako príde zima. O-r-v s-r-c-u p-e-t-m- a-o p-í-e z-m-. -------------------------------------- Oprav strechu predtým, ako príde zima. 0
Pese oma käed enne, kui lauda istud. Um- -i -----p--dtým--a-o-si---dn------s---. Umy si ruky predtým, ako si sadneš za stôl. U-y s- r-k- p-e-t-m- a-o s- s-d-e- z- s-ô-. ------------------------------------------- Umy si ruky predtým, ako si sadneš za stôl. 0
Sulge aken enne, kui välja lähed. Z-vr-------p-e--ý---a---p----š -o-. Zavri okno predtým, ako pôjdeš von. Z-v-i o-n- p-e-t-m- a-o p-j-e- v-n- ----------------------------------- Zavri okno predtým, ako pôjdeš von. 0
Millal sa koju tuled? Ke-y p--deš d-m-v? Kedy prídeš domov? K-d- p-í-e- d-m-v- ------------------ Kedy prídeš domov? 0
Peale tunde? P- ----ov-ní? Po vyučovaní? P- v-u-o-a-í- ------------- Po vyučovaní? 0
Jah, peale tundide lõppu. Áno--l----o ----čí -------ni-. Áno, len čo skončí vyučovanie. Á-o- l-n č- s-o-č- v-u-o-a-i-. ------------------------------ Áno, len čo skončí vyučovanie. 0
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. Po-t--,-a-o -al--raz- -e-oh-l-vi-c -ra-ovať. Po tom, ako mal úraz, nemohol viac pracovať. P- t-m- a-o m-l ú-a-, n-m-h-l v-a- p-a-o-a-. -------------------------------------------- Po tom, ako mal úraz, nemohol viac pracovať. 0
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. Po-to-,-a---s-r-t----rá------i-i-l-d---mer-ky. Po tom, ako stratil prácu, odišiel do Ameriky. P- t-m- a-o s-r-t-l p-á-u- o-i-i-l d- A-e-i-y- ---------------------------------------------- Po tom, ako stratil prácu, odišiel do Ameriky. 0
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. P-----,--k---dišie- ------ri-y- ----ato-. Po tom, ako odišiel do Ameriky, zbohatol. P- t-m- a-o o-i-i-l d- A-e-i-y- z-o-a-o-. ----------------------------------------- Po tom, ako odišiel do Ameriky, zbohatol. 0

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...