Vestmik

et Sidesõnad 1   »   sk Spojky 1

94 [üheksakümmend neli]

Sidesõnad 1

Sidesõnad 1

94 [deväťdesiatštyri]

Spojky 1

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti slovaki Mängi Rohkem
Oota kuni vihm lõpeb. P--k-j,---m pr-s--ne-p-š-ť. P______ k__ p_______ p_____ P-č-a-, k-m p-e-t-n- p-š-ť- --------------------------- Počkaj, kým prestane pršať. 0
Oota kuni ma valmis olen. P-čka---ký- b-dem---tový (h-t--á-. P______ k__ b____ h_____ (________ P-č-a-, k-m b-d-m h-t-v- (-o-o-á-. ---------------------------------- Počkaj, kým budem hotový (hotová). 0
Oota kuni ta tagasi tuleb. P------------------p--. P______ k__ p____ s____ P-č-a-, k-m p-í-e s-ä-. ----------------------- Počkaj, kým príde späť. 0
Ma ootan kuni mu juuksed on kuivad. P-č--m, -ý---u-ú m--- ---sy suc--. P______ k__ b___ m___ v____ s_____ P-č-á-, k-m b-d- m-j- v-a-y s-c-é- ---------------------------------- Počkám, kým budú moje vlasy suché. 0
Ma ootan kuni film ära lõpeb. Po--á----ým-sko--- f---. P______ k__ s_____ f____ P-č-á-, k-m s-o-č- f-l-. ------------------------ Počkám, kým skončí film. 0
Ma ootan kuni foori tuli roheliseks läheb. P---ám,-k-- b-de--- s-mafo---z---ná. P______ k__ b___ n_ s_______ z______ P-č-á-, k-m b-d- n- s-m-f-r- z-l-n-. ------------------------------------ Počkám, kým bude na semafore zelená. 0
Millal sa puhkusele sõidad? K-d---deš na dov---n--? K___ i___ n_ d_________ K-d- i-e- n- d-v-l-n-u- ----------------------- Kedy ideš na dovolenku? 0
Veel enne suvevaheaga? Ešt----e- l---ými---á-dn-n-m-? E___ p___ l______ p___________ E-t- p-e- l-t-ý-i p-á-d-i-a-i- ------------------------------ Ešte pred letnými prázdninami? 0
Jah, enne suvevaheaja algust. Án---ešt--p-ed-ý-,-ak--za--ú -e-né prázd--ni-y. Á___ e___ p_______ a__ z____ l____ p___________ Á-o- e-t- p-e-t-m- a-o z-č-ú l-t-é p-á-d-i-i-y- ----------------------------------------------- Áno, ešte predtým, ako začnú letné prázdnininy. 0
Paranda katus enne, kui talv algab. O---v ---e-hu -r-d--m, -k----í-e zim-. O____ s______ p_______ a__ p____ z____ O-r-v s-r-c-u p-e-t-m- a-o p-í-e z-m-. -------------------------------------- Oprav strechu predtým, ako príde zima. 0
Pese oma käed enne, kui lauda istud. Um- -i -u-- p--d-----ak---i---dneš-----tô-. U__ s_ r___ p_______ a__ s_ s_____ z_ s____ U-y s- r-k- p-e-t-m- a-o s- s-d-e- z- s-ô-. ------------------------------------------- Umy si ruky predtým, ako si sadneš za stôl. 0
Sulge aken enne, kui välja lähed. Z-vr- ---o ---dt-m--a-- -ô--e- v-n. Z____ o___ p_______ a__ p_____ v___ Z-v-i o-n- p-e-t-m- a-o p-j-e- v-n- ----------------------------------- Zavri okno predtým, ako pôjdeš von. 0
Millal sa koju tuled? K-d--príd-š --mov? K___ p_____ d_____ K-d- p-í-e- d-m-v- ------------------ Kedy prídeš domov? 0
Peale tunde? P--v-učo--n-? P_ v_________ P- v-u-o-a-í- ------------- Po vyučovaní? 0
Jah, peale tundide lõppu. Á--,---n ---s-on---vy--ovanie. Á___ l__ č_ s_____ v__________ Á-o- l-n č- s-o-č- v-u-o-a-i-. ------------------------------ Áno, len čo skončí vyučovanie. 0
Peale seda, kui tal õnnetus oli, ei saanud ta enam töötada. Po--o----ko-m----r-z------ho- v-ac-pr-c-va-. P_ t___ a__ m__ ú____ n______ v___ p________ P- t-m- a-o m-l ú-a-, n-m-h-l v-a- p-a-o-a-. -------------------------------------------- Po tom, ako mal úraz, nemohol viac pracovať. 0
Peale seda, kui ta töö kaotas, läks ta Ameerikasse. P- -om----o------i---rá-u--od----- do Amer---. P_ t___ a__ s______ p_____ o______ d_ A_______ P- t-m- a-o s-r-t-l p-á-u- o-i-i-l d- A-e-i-y- ---------------------------------------------- Po tom, ako stratil prácu, odišiel do Ameriky. 0
Peale seda, kui ta Ameerikasse läks, sai ta rikkaks. P--t--, --- o----e- d- A-e-iky--zbo--tol. P_ t___ a__ o______ d_ A_______ z________ P- t-m- a-o o-i-i-l d- A-e-i-y- z-o-a-o-. ----------------------------------------- Po tom, ako odišiel do Ameriky, zbohatol. 0

Kuidas õppida kaht keelt korraga?

Tänapäeval on võõrkeeled muutunud aina olulisemaks. Paljud inimesed õpivad võõrkeeli. Kuid maailmas on palju huvitavaid keeli. Seepärast õpivad paljud mitut keelt korraga. Tavaliselt pole probleemi, kui laps kasvab üles kakskeelsena. Nende aju omandab automaatselt mõlemad keeled. Vanemaks saades eristavad nad, mis kuhu keelde kuulub. Kakskeelsed inimesed tunnevad ära, mis on mõlema keele omadused. Täiskasvanutel käib see teistmoodi. Nemad ei suuda nii kergesti kaht keelt üheaegselt õppida. Kaht keelt korraga õppijad peaks järgime paari reeglit. Esiteks on oluline kaht keelt omavahel võrrelda. Ühte keelkonda kuuluvad keeled on tihtipeale väga sarnased. Mistõttu võib neid omavahel sassi ajada. Mõistlik oleks mõlemat keelt põhjalikult analüüsida. Näiteks võib koostada nimekirja. Võib panna kirja keelte sarnasused ja erinevused. Niiviisi on aju sunnitud aju mõlema keelega intensiivselt tööd tegema. Aju suudab paremini meelde jätta, millised on kahe keele erinevused. Mõlemal keelel võiks olla oma värv ja kaust. See aitab keeli üksteisest eristada. Kui inimene õpib erinevaid keeli, tuleks käituda teisiti. Sel juhul pole ohtu, et aetakse segamini kaks väga erinevat keelt. Oht seisneb selles, et hakatakse keeli üksteisega võrdlema! Parem oleks võrrelda ühte keelt oma emakeelega. Aju õpib paremini, kui ta tajub kontrasti. Oluline on ka, et mõlemat keelt õpitakse võrdse intensiivsusega. Teoreetiliselt pole aga aju jaoks oluline, mitut keelt ta õpib...