Vestmik

et midagi tohtima   »   sk niečo smieť / môcť

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [sedemdesiattri]

niečo smieť / môcť

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti slovaki Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? S-ieš-u- šofér--a------? Smieš už šoférovať auto? S-i-š u- š-f-r-v-ť a-t-? ------------------------ Smieš už šoférovať auto? 0
Tohid sa juba alkoholi juua? Smie--už-p-ť a-k-h-l? Smieš už piť alkohol? S-i-š u- p-ť a-k-h-l- --------------------- Smieš už piť alkohol? 0
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? S---š--ž -sť sám----za-r-n--i-? Smieš už ísť sám do zahraničia? S-i-š u- í-ť s-m d- z-h-a-i-i-? ------------------------------- Smieš už ísť sám do zahraničia? 0
tohtima s-i--- mô-ť smieť, môcť s-i-ť- m-c- ----------- smieť, môcť 0
Tohime me siin suitsetada? Mô-e-e t--------? Môžeme tu fajčiť? M-ž-m- t- f-j-i-? ----------------- Môžeme tu fajčiť? 0
Tohib siin suitsetada? M-že------ -ajčiť? Môže sa tu fajčiť? M-ž- s- t- f-j-i-? ------------------ Môže sa tu fajčiť? 0
Tohib siin krediitkaardiga maksta? M-ž--sa-t- p---iť-k------o---a-t-u? Môže sa tu platiť kreditnou kartou? M-ž- s- t- p-a-i- k-e-i-n-u k-r-o-? ----------------------------------- Môže sa tu platiť kreditnou kartou? 0
Tohib siin tšekiga maksta? Môže-sa -u p-at-ť-š---m? Môže sa tu platiť šekom? M-ž- s- t- p-a-i- š-k-m- ------------------------ Môže sa tu platiť šekom? 0
Tohib siin ainult sularahas maksta? Môž--s- za-lat-ť-l---v --to-os--? Môže sa zaplatiť len v hotovosti? M-ž- s- z-p-a-i- l-n v h-t-v-s-i- --------------------------------- Môže sa zaplatiť len v hotovosti? 0
Tohin ma hetkel helistada? Môžem s--l-n z-te--f-no-ať? Môžem si len zatelefonovať? M-ž-m s- l-n z-t-l-f-n-v-ť- --------------------------- Môžem si len zatelefonovať? 0
Tohin ma hetkel midagi küsida? M-že- sa-le-----čo-s-ý--ť? Môžem sa len niečo spýtať? M-ž-m s- l-n n-e-o s-ý-a-? -------------------------- Môžem sa len niečo spýtať? 0
Tohin ma hetkel midagi öelda? M-ž---len -iečo---v-d--? Môžem len niečo povedať? M-ž-m l-n n-e-o p-v-d-ť- ------------------------ Môžem len niečo povedať? 0
Ta ei tohi pargis magada. N-sm-- sp-- - -a--u. Nesmie spať v parku. N-s-i- s-a- v p-r-u- -------------------- Nesmie spať v parku. 0
Ta ei tohi autos magada. Nes--e s--ť v --t-. Nesmie spať v aute. N-s-i- s-a- v a-t-. ------------------- Nesmie spať v aute. 0
Ta ei tohi rongijaamas magada. N--mi----a- na --a--ci. Nesmie spať na stanici. N-s-i- s-a- n- s-a-i-i- ----------------------- Nesmie spať na stanici. 0
Tohime me istuda? S-ieme s--s-dn-ť? Smieme si sadnúť? S-i-m- s- s-d-ú-? ----------------- Smieme si sadnúť? 0
Tohime me menüüd saada? Môžete---m-p-i--e-----d-ln--l-sto-? Môžete nám priniesť jedálny lístok? M-ž-t- n-m p-i-i-s- j-d-l-y l-s-o-? ----------------------------------- Môžete nám priniesť jedálny lístok? 0
Tohime me eraldi maksta? M-ž-me-pl--iť ---ášť? Môžeme platiť zvlášť? M-ž-m- p-a-i- z-l-š-? --------------------- Môžeme platiť zvlášť? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!