Vestmik

et Omadussõnad 2   »   sv Adjektiv 2

79 [seitsekümmend üheksa]

Omadussõnad 2

Omadussõnad 2

79 [sjuttionio]

Adjektiv 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Mul on sinine kleit seljas. Ja- h---e- bl- -lä-n--g -å --g. J-- h-- e- b-- k------- p- m--- J-g h-r e- b-å k-ä-n-n- p- m-g- ------------------------------- Jag har en blå klänning på mig. 0
Mul on punane kleit seljas. Jag-h-- e- -öd-klä-nin- p--mi-. J-- h-- e- r-- k------- p- m--- J-g h-r e- r-d k-ä-n-n- p- m-g- ------------------------------- Jag har en röd klänning på mig. 0
Mul on roheline kleit seljas. J-----r-e-----n-k-ä---ng på m--. J-- h-- e- g--- k------- p- m--- J-g h-r e- g-ö- k-ä-n-n- p- m-g- -------------------------------- Jag har en grön klänning på mig. 0
Ma ostan musta koti. J---k-p----- --a-t -ä---. J-- k---- e- s---- v----- J-g k-p-r e- s-a-t v-s-a- ------------------------- Jag köper en svart väska. 0
Ma ostan pruuni koti. J-g-kö--r-en----- -äska. J-- k---- e- b--- v----- J-g k-p-r e- b-u- v-s-a- ------------------------ Jag köper en brun väska. 0
Ma ostan valge koti. Ja---öpe- en v---v--k-. J-- k---- e- v-- v----- J-g k-p-r e- v-t v-s-a- ----------------------- Jag köper en vit väska. 0
Mul on vaja uut autot. J-g---höve- en--y ---. J-- b------ e- n- b--- J-g b-h-v-r e- n- b-l- ---------------------- Jag behöver en ny bil. 0
Mul on vaja kiiret autot. J-- -e----r-en-s-a-b-b--. J-- b------ e- s---- b--- J-g b-h-v-r e- s-a-b b-l- ------------------------- Jag behöver en snabb bil. 0
Mul on vaja mugavat autot. Ja- -e--v-r -- be--ä-----. J-- b------ e- b----- b--- J-g b-h-v-r e- b-k-ä- b-l- -------------------------- Jag behöver en bekväm bil. 0
Seal üleval elab vana naine. Dä- up-e bor ------m-l-da-. D-- u--- b-- e- g----- d--- D-r u-p- b-r e- g-m-a- d-m- --------------------------- Där uppe bor en gammal dam. 0
Seal üleval elab paks naine. D-----p---or-e- t-o-k da-. D-- u--- b-- e- t---- d--- D-r u-p- b-r e- t-o-k d-m- -------------------------- Där uppe bor en tjock dam. 0
Seal all elab uudishimulik naine. Där-ne-------e- --f-----d-m. D-- n--- b-- e- n------ d--- D-r n-r- b-r e- n-f-k-n d-m- ---------------------------- Där nere bor en nyfiken dam. 0
Meie külalised olid toredad inimesed. V--a-gäste- -a---------- m-n-iskor. V--- g----- v-- t------- m--------- V-r- g-s-e- v-r t-e-l-g- m-n-i-k-r- ----------------------------------- Våra gäster var trevliga människor. 0
Meie külalised olid viisakad inimesed. V-ra-----e- -a----t--a ---n-sk--. V--- g----- v-- a----- m--------- V-r- g-s-e- v-r a-t-g- m-n-i-k-r- --------------------------------- Våra gäster var artiga människor. 0
Meie külalised olid huvitavad inimesed. Våra ----e-------ntr---anta-männ--k-r. V--- g----- v-- i---------- m--------- V-r- g-s-e- v-r i-t-e-s-n-a m-n-i-k-r- -------------------------------------- Våra gäster var intressanta människor. 0
Mul on armsad lapsed. Ja- --r-sn-ll--b---. J-- h-- s----- b---- J-g h-r s-ä-l- b-r-. -------------------- Jag har snälla barn. 0
Aga naabritel on ulakad lapsed. M-- -å-- gran----h-- ---ka--a-n. M-- v--- g------ h-- e---- b---- M-n v-r- g-a-n-r h-r e-a-a b-r-. -------------------------------- Men våra grannar har elaka barn. 0
Kas teie lapsed on head? Är --a b-rn----u-p-----ade? Ä- e-- b--- v-------------- Ä- e-a b-r- v-l-p-f-s-r-d-? --------------------------- Är era barn väluppfostrade? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Üks keel, palju variante

Isegi siis, kui me räägime ühte keelt, kõneleme siiski paljudes erinevates keeltes. Sest ükski keel pole iseseisev süsteem. Igal keelel on palju erinevaid dimensioone. Keel on kui elav organism. Kõnelejad kohandavad end alati vastavalt nende vestluspartnerile. Seepärast muudab inimene keelt, mida ta räägib. Erinevad keeleversioonid võivad esile kerkida erineval moel. Näiteks igal keelel on oma ajalugu. Keel on muutunud aja jooksul ja muutub ka edasi. Seda tõestab asjaolu, et vanemad inimesed räägivad erinevalt kui noored. Enamikes keeltes on ka mitmeid dialekte. Samas suudavad erinevate murrete esindajad kohaneda vastavalt keskkonnale. Teatud olukordades kasutavad nad üldkeelt. Erinevatel sotsiaalsetel gruppidel on erinev keel. Näiteks võib tuua noorte keelt või jahimeeste slängi. Enamik inimesi räägivad tööjuures teistmoodi kui kodus. Paljud kasutavad tööl ka erialast žargooni. Erinevused esinevad ka suulises ja kirjalikus keeles. Suuline keel on tavaliselt palju lihtsam kui kirjakeel. Erinevus võib olla üsna suur. Nii võib juhtuda, kui kirjalik keel pika aja jooksul ei muutu. Kõnelejad peavad sellisel juhul kõigepealt õppima kasutama kirjakeelt. Sageli on ka naiste ja meeste keeled erinevad. Lääne ühiskondades kohtab antud erinevus vähem. Kuid on riike, kus naised räägivad meestest väga erinevalt. Mõndades kultuurides on viisakusel oma lingvistiline vorm. Seega polegi rääkimine nii lihtne! Peame tähelepanu pöörama paljudele erinevatele asjadele...