Vestmik

et Sisseostud   »   sv Gå och handla

54 [viiskümmend neli]

Sisseostud

Sisseostud

54 [femtiofyra]

Gå och handla

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Ma sooviks kinki osta. J-- s-u--e --lj- -öpa -n--r---nt. J-- s----- v---- k--- e- p------- J-g s-u-l- v-l-a k-p- e- p-e-e-t- --------------------------------- Jag skulle vilja köpa en present. 0
Kuid midagi, mis poleks liialt kallis. M---in--- -om-ä- för dy-t. M-- i---- s-- ä- f-- d---- M-n i-g-t s-m ä- f-r d-r-. -------------------------- Men inget som är för dyrt. 0
Võib-olla käekott? K---k---- -andv--k-? K----- e- h--------- K-n-k- e- h-n-v-s-a- -------------------- Kanske en handväska? 0
Millist värvi te soovite? Vi-ke- -ärg--k-l-- ni vil-a-h-? V----- f--- s----- n- v---- h-- V-l-e- f-r- s-u-l- n- v-l-a h-? ------------------------------- Vilken färg skulle ni vilja ha? 0
Musta, pruuni või valget? Sv-r-, brun e-le- vi-? S----- b--- e---- v--- S-a-t- b-u- e-l-r v-t- ---------------------- Svart, brun eller vit? 0
Suurt või väikest? En s-o- -lle- en-l----? E- s--- e---- e- l----- E- s-o- e-l-r e- l-t-n- ----------------------- En stor eller en liten? 0
Tohin ma seda korra vaadata? Få--j----- på-den dä-? F-- j-- s- p- d-- d--- F-r j-g s- p- d-n d-r- ---------------------- Får jag se på den där? 0
Kas see on nahast? Är-d-- -v-l----? Ä- d-- a- l----- Ä- d-n a- l-d-r- ---------------- Är den av läder? 0
Või on ta kunstmaterjalist? E------r -en -v-k---t--de-? E---- ä- d-- a- k---------- E-l-r ä- d-n a- k-n-t-ä-e-? --------------------------- Eller är den av konstläder? 0
Nahast loomulikult. A- läd-r --t---igtvis. A- l---- n------------ A- l-d-r n-t-r-i-t-i-. ---------------------- Av läder naturligtvis. 0
See on äärmiselt kvaliteetne. D-t--r en -ärskil--b-a -va-it--. D-- ä- e- s------- b-- k-------- D-t ä- e- s-r-k-l- b-a k-a-i-e-. -------------------------------- Det är en särskilt bra kvalitet. 0
Ja käekott on tõesti seda hinda väärt. Och --n--ä-k-n ä- ----ligen-mycket-p-is---d. O-- h--------- ä- v-------- m----- p-------- O-h h-n-v-s-a- ä- v-r-l-g-n m-c-e- p-i-v-r-. -------------------------------------------- Och handväskan är verkligen mycket prisvärd. 0
See meeldib mulle. Jag --c-e--o- -en. J-- t----- o- d--- J-g t-c-e- o- d-n- ------------------ Jag tycker om den. 0
Ma võtan selle. Jag -ar-de-. J-- t-- d--- J-g t-r d-n- ------------ Jag tar den. 0
Kas ma saan seda hiljem ümber vahetada? Ka- j-- e-entuellt --t- -en? K-- j-- e--------- b--- d--- K-n j-g e-e-t-e-l- b-t- d-n- ---------------------------- Kan jag eventuellt byta den? 0
Loomulikult. Sj---klart. S---------- S-ä-v-l-r-. ----------- Självklart. 0
Me pakime ta kingina ära. Vi sl-- -n-de--s-- pre----. V- s--- i- d-- s-- p------- V- s-å- i- d-n s-m p-e-e-t- --------------------------- Vi slår in den som present. 0
Kassa on sealpool. D----or-a--r-kas-an. D-- b---- ä- k------ D-r b-r-a ä- k-s-a-. -------------------- Där borta är kassan. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kes mõistab keda?

Maailmas on umbes 7 miljardit inimest. Neil kõigil on keel. Kahjuks ei ole see alati sama keel. Seega peame teiste rahvustega suhtlemiseks õppima keeli. See on sageli väga raske. Kuid on keeli, mis on üksteisega väga sarnased. Nende rääkijad mõistavad üksteist ilma teise keelt õppimata. Seda nähtust nimetatakse vastastikuseks mõistmiseks . Kusjuures eristatakse kahte võimalust. Esimene variant on suuline vastastikune arusaadavus. Sel juhul mõistavad kõnelejad üksteist rääkides. Samas ei mõsita nad teise keele kirjutatud vormi. Keeltel on erinevad kirjakeele vormid. Näiteks võib tuua hindi ja urdu keele. Teine võimalus on kirjalik vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistetakse teise keele kirjavormi. Samas üksteisega rääkides, ei mõista nad üksteist. Põhjuseks on kahe keele väga erinev hääldus. Saksa ja Hollandi keel on sellises suhtes. Väga lähedases suguluses olevatel keeltel esineb mõlemat varianti. See tähendab, et nad mõistavad üksteist nii kõnes kui kirjas. Siin võib tuua näiteks vene ja ukraina keele või tai ja laose keele. Kuid on olemas ka asümmeetriline vastastikune arusaadavus. Sellisel juhul mõistavad kõnelejad üksteist erineval määral. Portugallased saavad hispaanlastest aru paremini kui hispaanlased portugallastest. Austerlased mõistavad sakslasi paremini kui vastupidi. Antud näidetes on takistuseks dialektid. Kes tõesti tahab häid vestluseid pidada, peavad õppima midagi uut ...