Vestmik

et Kauplused   »   sv Affärer

53 [viiskümmend kolm]

Kauplused

Kauplused

53 [femtiotre]

Affärer

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Me otsime spordipoodi. Vi -et-r-e--er e- ---------r. V- l---- e---- e- s---------- V- l-t-r e-t-r e- s-o-t-f-ä-. ----------------------------- Vi letar efter en sportaffär. 0
Me otsime lihunikuäri. Vi leta- ef--r en-köt--ff-r. V- l---- e---- e- k--------- V- l-t-r e-t-r e- k-t-a-f-r- ---------------------------- Vi letar efter en köttaffär. 0
Me otsime apteeki. V- l--ar -fte- -tt--po--k. V- l---- e---- e-- a------ V- l-t-r e-t-r e-t a-o-e-. -------------------------- Vi letar efter ett apotek. 0
Me soovime nimelt jalgpalli osta. Vi---u----n--l-g-n-v-lja -ö-a-e---o-bol-. V- s----- n------- v---- k--- e- f------- V- s-u-l- n-m-i-e- v-l-a k-p- e- f-t-o-l- ----------------------------------------- Vi skulle nämligen vilja köpa en fotboll. 0
Me soovime nimelt salaamit osta. V- s--ll---ämlig---v---- --p- sala--. V- s----- n------- v---- k--- s------ V- s-u-l- n-m-i-e- v-l-a k-p- s-l-m-. ------------------------------------- Vi skulle nämligen vilja köpa salami. 0
Me soovime nimelt ravimeid osta. Vi -------ml-g-n --pa ------n. V- v--- n------- k--- m------- V- v-l- n-m-i-e- k-p- m-d-c-n- ------------------------------ Vi vill nämligen köpa medicin. 0
Me otsime spordipoodi, et jalgpalli osta. Vi -eta- -ft---------rtaf---, f-r -tt k--- en f-tbo-l. V- l---- e---- e- s---------- f-- a-- k--- e- f------- V- l-t-r e-t-r e- s-o-t-f-ä-, f-r a-t k-p- e- f-t-o-l- ------------------------------------------------------ Vi letar efter en sportaffär, för att köpa en fotboll. 0
Me otsime lihunikuäri, et salaamit osta. Vi -et---ef-er--- kö-t-f-ä-, -ö- -t- k-p- --l-m-. V- l---- e---- e- k--------- f-- a-- k--- s------ V- l-t-r e-t-r e- k-t-a-f-r- f-r a-t k-p- s-l-m-. ------------------------------------------------- Vi letar efter en köttaffär, för att köpa salami. 0
Me otsime apteeki, et ravimeid osta. V- ----- -f-e- -tt a----k,-f-r --t-köpa------in. V- l---- e---- e-- a------ f-- a-- k--- m------- V- l-t-r e-t-r e-t a-o-e-, f-r a-t k-p- m-d-c-n- ------------------------------------------------ Vi letar efter ett apotek, för att köpa medicin. 0
Ma otsin juveliiri. J----et-r---t-r --------e---e. J-- l---- e---- e- j---------- J-g l-t-r e-t-r e- j-v-l-r-r-. ------------------------------ Jag letar efter en juvelerare. 0
Ma otsin fotopoodi. Jag-l-t-r--ft-r -- fot------. J-- l---- e---- e- f--------- J-g l-t-r e-t-r e- f-t-a-f-r- ----------------------------- Jag letar efter en fotoaffär. 0
Ma otsin kondiitrit. J-g ----r efter-e----o---t--i. J-- l---- e---- e-- k--------- J-g l-t-r e-t-r e-t k-n-i-o-i- ------------------------------ Jag letar efter ett konditori. 0
Mul on nimelt plaanis sõrmus osta. J-g----k-- näml-ge- k-pa----rin-. J-- t----- n------- k--- e- r---- J-g t-n-e- n-m-i-e- k-p- e- r-n-. --------------------------------- Jag tänker nämligen köpa en ring. 0
Mul on nimelt plaanis film osta. J-g t-nke- nä-li-en kö-a ---f---. J-- t----- n------- k--- e- f---- J-g t-n-e- n-m-i-e- k-p- e- f-l-. --------------------------------- Jag tänker nämligen köpa en film. 0
Mul on nimelt paanis tort osta. J-g--än-e--näm-igen---pa----tår-a. J-- t----- n------- k--- e- t----- J-g t-n-e- n-m-i-e- k-p- e- t-r-a- ---------------------------------- Jag tänker nämligen köpa en tårta. 0
Ma otsin juveliiri, et sõrmust osta. Ja- -eta- ef-e--en-j-v-le-are,---r-a-- k----e- r-ng. J-- l---- e---- e- j---------- f-- a-- k--- e- r---- J-g l-t-r e-t-r e- j-v-l-r-r-, f-r a-t k-p- e- r-n-. ---------------------------------------------------- Jag letar efter en juvelerare, för att köpa en ring. 0
Ma otsin fotopoodi, et filmi osta. J----e-ar ef--r-en fo-oaf-ä-, f-r-att -öp---n-film. J-- l---- e---- e- f--------- f-- a-- k--- e- f---- J-g l-t-r e-t-r e- f-t-a-f-r- f-r a-t k-p- e- f-l-. --------------------------------------------------- Jag letar efter en fotoaffär, för att köpa en film. 0
Ma otsin kondiitrit, et torti osta. J-g -et-r e-te----t-k-n-itori--f----t- -ö---e--t-rta. J-- l---- e---- e-- k--------- f-- a-- k--- e- t----- J-g l-t-r e-t-r e-t k-n-i-o-i- f-r a-t k-p- e- t-r-a- ----------------------------------------------------- Jag letar efter ett konditori, för att köpa en tårta. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Muutub keel = muutub isiksus

Meie keel kuulub meile. See on oluline osa meie iseloomust. Aga paljud inimesed räägivad mitut keelt. Kas see tähendab, et neil on mitu isiksust? Teadlased usuvad: jah! Kui me muudame keelt, muudame me ka oma iseloomu. See tähendab, et me käitume erinevalt. Sellisele järeldusele on jõudnud Ameerika teadlased. Nad uurisid kakskeelsete naiste käitumist. Need naised kasvasid üles koos inglise ja hispaania keelega. Nad olid võrdselt tuttavad mõlema keele ja kultuuriga. Vaatamata sellele sõltus nende käitumine kasutatavast keelest. Kui nad rääkisid hispaania keelt, olid naised enesekindlamad. Nad tundsid ka end mugavalt, kui neid ümbritsevad inimesed rääkisid hispaania keelt. Kui nad rääkisid inglise keelt, siis nende käitumine muutus. Nad olid vähem enesekindlad ja kahtlesid sageli endas. Teadlased märkasid, et ka naised tundusid olevat rohkem üksildased. Seega mõjutab keel, mida räägime, ka meie käitumist. Teadlased ei tea veel, miks see nii on. Võib-olla juhindume me kultuurinormidest. Kõneldes, mõtleme me ka antud keele kultuurile. See toimub automaatselt. Niisiis, püüame me kohaneda keele kultuuriga. Me käitume viisil, mis on antud kultuurile omane. Hiina keele rääkijad olid katsed väga vaoshoitud. Kui nad rääkisid inglise keelt, muutusid nad avatumaks. Võib-olla muudame me oma käitumist, et paremini sisse sulanduda. Me tahame olla sarnased nendega, kellega me räägime ...
Kas sa teadsid?
Valgevene keel kuulub idaslaavi keelte hulka. See on umbes kaheksa miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad eelkõige muidugi Valgevenes. Aga ka Poolas leidub inimesi, kes valgevene keelt räägivad. Valgevene keel on lähedas suguluses vene ja ukraina keelega. See tähendab, et need kolm keelt on üksteisega väga sarnased. Need arenesid ühisest eelkäijast: vanavene keelest. Sellele vaatamata leidub paar tähtsat erinevust. Valgevene keele õigekiri on näiteks rangelt foneetiline. See tähendab, et sõnade hääldus otsustab nende kirjapildi. See tunnusjoon eristab valgevene keelt tema mõlemast sugulasest. Samuti leidub valgevene keeles palju poola keelest pärinevaid sõnu. Seda vene keeles ei ole. Valgevene grammatika sarnaneb väga teiste slaavi keelte grammatikatele. Kellele see keelte perekond meeldib, peaks valgevene keelele kindlasti võimalus andma!