Vestmik

et Kellaajad   »   sv Tider

8 [kaheksa]

Kellaajad

Kellaajad

8 [åtta]

Tider

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Vabandage! U-sä-ta! U------- U-s-k-a- -------- Ursäkta! 0
Kui palju kell on, palun? H-- -ycke- ---kl---a-? H-- m----- ä- k------- H-r m-c-e- ä- k-o-k-n- ---------------------- Hur mycket är klockan? 0
Suur tänu. T--- ---m-cket. T--- s- m------ T-c- s- m-c-e-. --------------- Tack så mycket. 0
Kell on üks. Kl-c-a--är--tt. K------ ä- e--- K-o-k-n ä- e-t- --------------- Klockan är ett. 0
Kell on kaks. Klock-n ------. K------ ä- t--- K-o-k-n ä- t-å- --------------- Klockan är två. 0
Kell on kolm. K-ock-- -r----. K------ ä- t--- K-o-k-n ä- t-e- --------------- Klockan är tre. 0
Kell on neli. K-o---n--r fyra. K------ ä- f---- K-o-k-n ä- f-r-. ---------------- Klockan är fyra. 0
Kell on viis. Klock-- ä---em. K------ ä- f--- K-o-k-n ä- f-m- --------------- Klockan är fem. 0
Kell on kuus. Klock-n-är-s--. K------ ä- s--- K-o-k-n ä- s-x- --------------- Klockan är sex. 0
Kell on seitse. K----an-ä--sj-. K------ ä- s--- K-o-k-n ä- s-u- --------------- Klockan är sju. 0
Kell on kaheksa. K-o-kan--r--t--. K------ ä- å---- K-o-k-n ä- å-t-. ---------------- Klockan är åtta. 0
Kell on üheksa. Klo-k-- -r--io. K------ ä- n--- K-o-k-n ä- n-o- --------------- Klockan är nio. 0
Kell on kümme. K-o--a---- -i-. K------ ä- t--- K-o-k-n ä- t-o- --------------- Klockan är tio. 0
Kell on üksteist. K----an--r-elv-. K------ ä- e---- K-o-k-n ä- e-v-. ---------------- Klockan är elva. 0
Kell on kaksteist. Kl-cka- -- to-v. K------ ä- t---- K-o-k-n ä- t-l-. ---------------- Klockan är tolv. 0
Ühes minutis on kuuskümmend sekundit. E---inu- -a- s---i- s-ku--e-. E- m---- h-- s----- s-------- E- m-n-t h-r s-x-i- s-k-n-e-. ----------------------------- En minut har sextio sekunder. 0
Ühes tunnis on kuuskümmend minutit. E---im-e har-s----o-m--u-er. E- t---- h-- s----- m------- E- t-m-e h-r s-x-i- m-n-t-r- ---------------------------- En timme har sextio minuter. 0
Ühes päevas on kakskümmend neli tundi. E----g-har---ugo--r--t-m---. E- d-- h-- t-------- t------ E- d-g h-r t-u-o-y-a t-m-a-. ---------------------------- En dag har tjugofyra timmar. 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Keelkonnad

Maal elab umbes 7 miljardit inimest. Ja nad räägivad umbes 7000 erinevat keelt! Nagu ka inimesed võivad keeled olla üksteisega sugulased. See tähendab, et neil on ühised juured. Aga leidub ka keeli, mis on täielikult eraldiseisvad. Nad ei ole geneetiliselt seotud ühegi teise keelega. Euroopas loetakse selliseks isoleeritud keeleks baski keelt. Kuid enamikel keeltel on siiski ‘vanemad’, ‘lapsed’ või ‘vennad-õed’ Nad kuuluvad mingisse kindlasse keeleperre. Et mõista, kui sarnased keeled on, tuleb neid võrrelda. Keeleteadlased on tänaseks avastanud umbes 300 geneetilise koodi üksust. Nende hulgas on 180 keeleperet, kus on rohkem kui üks keel. Ülejäänud 120 on isoleeritud keeled. Kõige suurem on indo-euroopa keelkond. See koosneb umbes 280 keelest. Sinna alla kuuluvad romaani, germaani ja slaavi keeled. Kõikidel mandritel on selle keelkonna keelte rääkijaid üle 3 miljardi! Aasias domineerib sino-tiibeti keel. Sellel keelel on enam kui 1.3 miljardit kõnelejat. Põhiliseks sino-tiibeti keeleks on hiina keel. Kolmas suurim keelkond asub Aafrikas. Kategooria nimi pärineb seal asuvatelt riikidelt: nigeri-kongo keeled. Seda räägib ‘vaid’ 350 miljonit inimest. Selle keelkonna põhiliseks keeleks on suahiili keel. Enamikel juhtudel on nii - mida lähem suhe, seda parem mõistmine. Inimesed, kes räägivad suguluskeeli, mõistavad üksteist hästi. Nad õpivad teise keele ära väga kiiresti. Seega, õppige keeli - suguvõsakokkutulekud on alati toredad!
Kas sa teadsid?
Saksa keel on rohkem kui 90 miljoni inimese emakeel. Need inimesed elavad enamasti Saksamaal, Austrias ja Šveitsis. Aga ka Belgias, Liechtensteinis, Põhja-Itaalias ja Luxemburgis räägitakse saksa keelt. Lisaks emakeelenoskajatele on veel umbes 80 miljonit inimest, kes saksa keelt mõistavad. Saksa keel on nimelt üks õpitumatest keeltest. Nagu ka inglise ja hollandi keel, kuulub see läänegermaani keelte hulka. Läbi sajandite on seda aga ka teised keeled mõjutanud. See tuleneb sellest, et keelepiirkond asub keset Euroopat. Tänapäeval integreeritakse sõnavarasse enamasti inglisekeelseid mõisteid. Veel üks saksa keele tunnusjoon on tema mitmed erinevad dialektid. Need kaotavad aga aina rohkem tähtsust. Standardkeel laieneb eelkõige läbi meedia. Seetõttu tahavad mitmed koolid jälle dialekte õpetada. Saksa keele grammatika ei ole väga lihtne, aga tasub end ära! Sest saksa keel kuulub maailma kõige tähtsamate keelte hulka...