Vestmik

et Käskiv kõneviis 2   »   sv Imperativ 2

90 [üheksakümmend]

Käskiv kõneviis 2

Käskiv kõneviis 2

90 [nittio]

Imperativ 2

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Raseeri ennast! R-----ig! R--- d--- R-k- d-g- --------- Raka dig! 0
Pese ennast! T----a d-g! T----- d--- T-ä-t- d-g- ----------- Tvätta dig! 0
Kammi ennast! K--m--dig! K---- d--- K-m-a d-g- ---------- Kamma dig! 0
Helista! Helistage! R-ng! R---- R-n-! ----- Ring! 0
Alusta! Alustage! Bör-a! B----- B-r-a- ------ Börja! 0
Lõpeta! Lõpetage! Sluta! S----- S-u-a- ------ Sluta! 0
Jäta see! Jätke see! L-- -li --t! L-- b-- d--- L-t b-i d-t- ------------ Låt bli det! 0
Ütle seda! Öelge seda! Sä- d--! S-- d--- S-g d-t- -------- Säg det! 0
Osta see! Ostke see! Kö----t! K-- d--- K-p d-t- -------- Köp det! 0
Ära ole kunagi valelik! Va---ld-i- oä----! V-- a----- o------ V-r a-d-i- o-r-i-! ------------------ Var aldrig oärlig! 0
Ära ole kunagi häbematu! Var-aldr-- otrev-i-! V-- a----- o-------- V-r a-d-i- o-r-v-i-! -------------------- Var aldrig otrevlig! 0
Ära ole kunagi ebaviisakas! V----ldrig-o--t--! V-- a----- o------ V-r a-d-i- o-r-i-! ------------------ Var aldrig oartig! 0
Ole alati aus! V----l--i--ä-l-g! V-- a----- ä----- V-r a-l-i- ä-l-g- ----------------- Var alltid ärlig! 0
Ole alati sõbralik! V-r allt------v-ig! V-- a----- t------- V-r a-l-i- t-e-l-g- ------------------- Var alltid trevlig! 0
Ole alati viisakas! Va--al-t----rtig! V-- a----- a----- V-r a-l-i- a-t-g- ----------------- Var alltid artig! 0
Jõudke turvaliselt koju! Ho-pa- h--resan -år --a! H----- h------- g-- b--- H-p-a- h-m-e-a- g-r b-a- ------------------------ Hoppas hemresan går bra! 0
Olge hästi ettevaatlikud! V-r--ä-da-o--e-! V-- r---- o- e-- V-r r-d-a o- e-! ---------------- Var rädda om er! 0
Külastage meid varsti jälle! K-- s-ar--och----sa p- o-s-----! K-- s---- o-- h---- p- o-- i---- K-m s-a-t o-h h-l-a p- o-s i-e-! -------------------------------- Kom snart och hälsa på oss igen! 0

Beebid suudavad grammatika reegleid õppida

Lapsed kasvavad väga kiiresti suureks. Lisaks sellele nad ka õpivad väga kiiresti. Pole veel teada, kuidas lapsed õpivad. Õppimisprotsess toimub automaatselt. Lapsed ei märka, et nad õpivad. Siiski on nad igapäevaga aina rohkem võimelised omandama. See kehtib ka keele kohta. Beebi esimestel kuudel on laps võimeline vaid nutma. Mõne kuuga suudab ta öelda juba lühemaid sõnu. Neist sõnadest saavad peagi laused. Lõpuks räägib laps oma emakeeles. Kahjuks ei käis see täiskasvanutel nii lihtsalt. Neil on õppimiseks vaja raamatuid ja muid materjale. Ainult nii suudavad nad õppida näiteks grammatika reegleid. Beebid aga õpivad grammatikat juba neljakuuselt! Teadlased õpetasid saksa lastele grammatikareegleid. Selle jaoks lasid nad beebidel kuulata itaaliakeelseid lauseid. Antud laused sisaldasid teatud süntaktilise struktuure. Lapsed kuulasid korrektseid lauseid umbes viisteist minutit. Siis mängiti neil uuesti lauseid kuulata. Seekord olid mõned laused aga ebakorrektsed. Lausete kuulamise ajal mõõdeti beebide ajulaineid. Nii uurisid teadlased, kuidas aju neile lausetele reageerib. Lapste aktiivsus muutus lausete ajal! Kuigi nad olid neid lauseid just õppinud, suutsid nad märgata vigaseid lauseid. Loomulikult ei saa laps aru, miks lause vale on. Nad keskenduvad foneetilistele mustritele. Kuid sellest piisab keele õppimiseks - vähemalt beebidele...