Vestmik

et midagi tohtima   »   sv få något

73 [seitsekümmend kolm]

midagi tohtima

midagi tohtima

73 [sjuttiotre]

få något

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Tohid sa juba autoga sõita? F-- du-----n k-ra bil? F-- d- r---- k--- b--- F-r d- r-d-n k-r- b-l- ---------------------- Får du redan köra bil? 0
Tohid sa juba alkoholi juua? Får--u -ed---dri-k---lko--l? F-- d- r---- d----- a------- F-r d- r-d-n d-i-k- a-k-h-l- ---------------------------- Får du redan dricka alkohol? 0
Tohid sa juba üksi välismaale sõita? F----u -ed-- -k--e-----u-om-a---? F-- d- r---- å-- e---- u--------- F-r d- r-d-n å-a e-s-m u-o-l-n-s- --------------------------------- Får du redan åka ensam utomlands? 0
tohtima -å f- f- -- få 0
Tohime me siin suitsetada? Får--- -----hä-? F-- v- r--- h--- F-r v- r-k- h-r- ---------------- Får vi röka här? 0
Tohib siin suitsetada? F-- ma------ h-r? F-- m-- r--- h--- F-r m-n r-k- h-r- ----------------- Får man röka här? 0
Tohib siin krediitkaardiga maksta? F-r -a- beta-a -e- k-n-o--r-? F-- m-- b----- m-- k--------- F-r m-n b-t-l- m-d k-n-o-o-t- ----------------------------- Får man betala med kontokort? 0
Tohib siin tšekiga maksta? Få---an-b-tala m-d c-e-k? F-- m-- b----- m-- c----- F-r m-n b-t-l- m-d c-e-k- ------------------------- Får man betala med check? 0
Tohib siin ainult sularahas maksta? F-r-m-- b-r---et-la-------t? F-- m-- b--- b----- k------- F-r m-n b-r- b-t-l- k-n-a-t- ---------------------------- Får man bara betala kontant? 0
Tohin ma hetkel helistada? K---ja---å-----a----? K-- j-- f- r---- h--- K-n j-g f- r-n-a h-r- --------------------- Kan jag få ringa här? 0
Tohin ma hetkel midagi küsida? F----ag ba----rå-a-o---ågot? F-- j-- b--- f---- o- n----- F-r j-g b-r- f-å-a o- n-g-t- ---------------------------- Får jag bara fråga om något? 0
Tohin ma hetkel midagi öelda? F---j---bar-----a nå--t? F-- j-- b--- s--- n----- F-r j-g b-r- s-g- n-g-t- ------------------------ Får jag bara säga något? 0
Ta ei tohi pargis magada. H-n-f-r i-t--s--- i p-rke-. H-- f-- i--- s--- i p------ H-n f-r i-t- s-v- i p-r-e-. --------------------------- Han får inte sova i parken. 0
Ta ei tohi autos magada. Han--år --t- s--- i-b--en. H-- f-- i--- s--- i b----- H-n f-r i-t- s-v- i b-l-n- -------------------------- Han får inte sova i bilen. 0
Ta ei tohi rongijaamas magada. H------ -----sov---å--ta--o--n. H-- f-- i--- s--- p- s--------- H-n f-r i-t- s-v- p- s-a-i-n-n- ------------------------------- Han får inte sova på stationen. 0
Tohime me istuda? F-r--i-t- pl---? F-- v- t- p----- F-r v- t- p-a-s- ---------------- Får vi ta plats? 0
Tohime me menüüd saada? K-n--- -å -eny-? K-- v- f- m----- K-n v- f- m-n-n- ---------------- Kan vi få menyn? 0
Tohime me eraldi maksta? F-r -- --ta----ar -ör--ig? F-- v- b----- v-- f-- s--- F-r v- b-t-l- v-r f-r s-g- -------------------------- Får vi betala var för sig? 0

Lae alla MP3 (.zip failid)

Videot ei leitud!

Kuidas aju õpib uusi sõnu

Kui me õpime uusi sõnu, salvestab meie aju uue materjali. Õppimisest on kasu vaid pideval kordamisel. Kui hästi meie aju sõnu salvestab, sõltub mitmetest teguritest. Kõige tähtsam on aga, et me kordaksime sõnavara regulaarselt. Salvestatakse vaid sõnad, mida me tihti kasutame või kirjutame. Võiks öelda, et need sõnad salvestuvad nagu pildid. See õppimise põhimõte kehtib ka ahvidel. Ahvid suudavad õppida sõnu ‘lugema’ juhul, kui nad neid piisavalt sageli näevad. Kuigi nad ei mõista sõnu, tunnevad nad ära sõnade vormi. Et rääkida ladusat keelt, on meil vaja palju sõnu. Seepärast peab sõnavara olema hästi organiseeritud. Meie mälu töötab nagu arhiiv. Et leida sõna kiiresti, peab ta teadma, kust otsida. Seepärast on parem õppida sõnu kindlas kontekstis. Siis leiab meie aju alati õige ‘faili’ üles. Aga õpitut on võimalik ka unustada. Sel juhul liigub teadmine aktiivsest mälust passiivsesse mälu. Unustades vabastame me end teadmistest, mida me ei vaja. Nii teeb meie aju ruumi uuele ja tähtsamale infole. Seetõttu on oluline, et me kasutame oma teadmisi regulaarselt. Aga passiivses mälus olev teave ei ole igaveseks kadunud. Kui me näeme unustatud sõna, tuleb see meile jälle meelde. Varem õpitut omandame me teisel korral kiiremini. Inimene, kes soovib oma sõnavara laiendada, peab laiendama ka oma huvialasid. Meil kõigil on mingid teatud huvid. Seetõttu keskendume me tavaliselt ühele samale asjale. Aga keel koosneb mitmest erinevast semantilistest väljadest. Poliitikast huvitatud inimene peaks vahepeal lugema ka spordilehte!