Vestmik

et Kehaosad   »   sv Kroppsdelar

58 [viiskümmend kaheksa]

Kehaosad

Kehaosad

58 [femtioåtta]

Kroppsdelar

Valige, kuidas soovite tõlget näha:   
eesti rootsi Mängi Rohkem
Ma joonistan meest. Ja- r---- e- m--. Jag ritar en man. 0
Esiteks pea. Fö--- h------. Först huvudet. 0
Mees kannab mütsi. Ma---- b-- e- h---. Mannen bär en hatt. 0
Juukseid ei ole näha. Hå--- s-- m-- i---. Håret ser man inte. 0
Kõrvu ei ole samuti näha. Ör---- s-- m-- i--- h-----. Öronen ser man inte heller. 0
Selga ei ole ka näha. Ry---- s-- m-- i--- h-----. Ryggen ser man inte heller. 0
Ma joonistan silmad ja suu. Ja- r---- ö----- o-- m-----. Jag ritar ögonen och munnen. 0
Mees tantsib ja naerab. Ma---- d----- o-- s-------. Mannen dansar och skrattar. 0
Mehel on pikk nina. Ma---- h-- e- l--- n---. Mannen har en lång näsa. 0
Ta kannab keppi käes. Ha- h-- e- k--- i h-----. Han har en käpp i handen. 0
Ta kannab ka salli ümber kaela. Ha- h-- o---- e- s--- r--- h-----. Han har också en sjal runt halsen. 0
On talv ja külm. De- ä- v----- o-- d-- ä- k----. Det är vinter och det är kallt. 0
Käed on tugevad. Ar----- ä- k-------. Armarna är kraftiga. 0
Jalad on samuti tugevad. Be--- ä- o---- k-------. Benen är också kraftiga. 0
See mees on lumest. Ma---- ä- a- s--. Mannen är av snö. 0
Ta ei kanna pükse ega mantlit. Ha- h-- i--- b---- o-- i---- ö-------. Han har inga byxor och ingen överrock. 0
Kuid see mees ei külmeta. Me- m----- f----- i---. Men mannen fryser inte. 0
Ta on lumemees. Ha- ä- e- s-------. Han är en snögubbe. 0

Meie esivanemate keel

Keeleteadlased saavad analüüsida kaasaegseid keeli. Seda saab teha mitmel erineval moel. Aga kuidas rääkisid inimesed tuhandeid aastaid tagasi? Sellele küsimusele on palju keerulisem vastata. Sellest hoolimata veedavad teadlased sellele vastuse leidmiseks aastaid. Nad tahaksid välja selgitada, kuidas inimesed varasemal ajal rääkisid. Et seda teha, üritavad nad rekonstrueerida muistseid kõnevorme. Ameerika teadlased on nüüd teinud põneva avastuse. Nad analüüsisid enam kui 2000 keelt. Eelkõige analüüsisid nad keelte lausestruktuure. Uuringu tulemus oli väga huvitav. Umbes poolte keelte lauseehitus järgis mustrit SOV. See tähendab, et lausete sõnade järgjekorra muster on: subjekt, objekt ja verb. Rohkem kui 700 keelt järgivad mustrit S-V-O. Ja umbes 160 keeles on mustriks hoopis VSO. Ainult umbes 40 keelt kasutavad mustriga V-O-S. 120 keelt on mingite mustrite hübriidid. Samas OVS ja OSV-d esineb märkimisväärselt vähem. Enamik analüüsitud keeli kasutab mustrit SOV. Näiteks võib siin tuua pärsia, jaapani ja türgi keele. Enamik elavaid keeli kasutab aga SVO mustrit. Tänapäeval domineerib antud muster indoeuroopa keelkonnas. Teadlased usuvad, et varasemalt oli ka seal kasutuses SOV. Kõik keeled põhinevad samal süsteemil. Kuid siis keeled hargnesid. Me ei tea veel, kuidas see täpselt juhtus. Kuid lausestruktuuride mitmekesistumisel pidi olema mingi põhjus. Kuna evolutsiooni puhul valitseb see, kellel on mingi eelis...